Читать книгу Pajatusi Palgimäelt - Hans Karro - Страница 5

Isa suguvõsa

Оглавление

Esimene mees mu isa suguvõsas, kes hakkas kandma perekonnanime Karro, oli Põltsamaa kihelkonnas Umbusi külas aastal 1764 sündinud talupoeg Trulli Jüri. Selle perekonnanime saamise kohta oli ta oma pojapojale Jaagule jutustanud järgmise loo.

Jüri oli kohalikult mõisnikult saanud loa korjata mõisametsast endale kütteks hagu. Ta oli kord hobusega metsa sõitnud, kuid seal kogemata üles äratanud ühe haohunniku all talveund põõnava karu. See oli mehele maruvihasena kallale tormanud. Vihane võitlus karu ja inimese vahel oli lõppenud Jüri võiduga. Veidi puhanud ja rahunenud, oli mees jäänud mõttesse. Mis saab, kui mõisnik loeb seda karutapmist loata jahipidamiseks mõisametsas? Tol ajal oleks see võinud ju tähendada vitsanuhtlust mõisatallis, halvimal juhul aga ka Siberit. Asja igati kaalunud, oli Jüri veeretanud verise karu reele ja sõitnud mõisaõue. Seal oli ta parunile ette kandnud, et seesinane riivatu karuott on tema tuliuue lambanahkse kasuka ribadeks rebinud, mistõttu ta palub härral süüdlast karistada ühe korraliku keretäiega. Nii oli Jüri üritanud ära kasutada naljalembelise paruni huumorimeelt.

Algul oli parun ammuli sui vahtinud kord verist karu, siis jälle naerumuigel talumeest. Sellele oli järgnenud mürisev naer ja lõpuks kohtuotsus: oma katkise kasuka eest võib Jüri karu vammuse endale saada. Et aga mõisal karude arv ei väheneks, peab Jüri ise Karuks hakkama. Parunil olevat üsna ükskõik, kas karu nimi on Ott või Jüri. Nii jäigi. Oli parajasti olnud Liivimaa 1819. aasta talurahvaseaduse järgne pärisnimede omistamise aeg ja Trulli Jüri pere oligi saanud parunilt endale nimeks tolleaegse saksapärase kirjaviisi kohaselt Karro. Trulli Jüri sugupuu peamist meesliini pidi kuni käesoleva ajani on selline:

Jüri 1764, Mari 1773

Jüri-Jegor 1790, Leno 1778

Jaak 1820, Madle 1828

Jaan 1850, Mari 1851

Hans 1878, Anna 1895

Hans 1923, Vilma 1931

Andres 1958, Ulvi 1962

Risto 1983, Alla 1984.

Jüri elas oma Trulli talus kuni surmani ja veel praegugi kannab see Umbusi küla talu Trulli-Jüri nime. Üks ta poegadest, nimelt aastal 1790 sündinud Jüri-Jegor asus elama Nõmme mõisa, oma abikaasa Leno kodutallu. See talu kannab tänapäeval Karu talu nime, kuigi Karu ega Karro nimelisi seal ammu enam ei ela ja talu hoonedki on lagunenud. Rahvasuus on aga säilinud Nõmme mõisa maadel elanud asukatest kokku riimitud humoorikas vemmalvärss:

“Kikk ja Kukk ja Oimi Tõnu,

Rebase Sass ja Virga Rein,

Toiam, Kraiam, Katku Mihkel,

Siidi Sander, Karu Jaak,

Paemurru Mihkel, Nurga Jüri,

Nõmme mõisa Zimmermann.”

Selle salmiku neljanda rea lõpul toodud nimi kuulus aastal 1820 sündinud Jaak Karrole, Trulli Jüri pojapojale. Jaagul ja ta abikaasal Madlel oli seitse poega. Neist vanim, aastal 1850 sündinud Jaan oli minu vanaisa. Tema õppis ära rändrätsepa vaheldusrikka elukutse. Oma pikkadel rännakutel külast külla ja talust tallu jõudis ta kord ka oma esivanemate elupaika Umbusi külla. Seal jõukas Veski Russide talus õmblustööd tehes tutvus ta väiksekasvulise kaunitari Mariga ja sinna tallu läks ta varsti tagasi kosjaviinadega. Kaubad klappisid ja pärast pulmi viis Jaan oma väikse nooriku oma isakoju. Meie suguvõsa tänapäevani hoolikalt hoitud reliikviate hulgas on Marile Saksa okupatsiooniaastal 1918 välja antud saksakeelne isikutunnistus (Ausweis), kus tema pikkuseks on märgitud 155 cm.

Kuigi Karro Jaagul oli seitse poega, on sõjad, väljaränded ja võõrvõimude inimvaenulik poliitika viinud selleni, et käesoleval hetkel on ainsateks Karro nime edasikandjateks meie suguvõsas jäänud minu pojapojad.

Pajatusi Palgimäelt

Подняться наверх