Читать книгу Mõttetute riikide aabits - Hardo Aasmäe - Страница 2

Talibani hoiupõrsas oopiumisahvris

Juuli 2009

Afganistan Afganistanis käib jälle sõda. Täpsemalt väljendades, täheldatakse ägenenud lahingutegevust. Millal sellel maal on üks sõda lõppenud või teine alanud, seda teab vaid Allah või ajaloogeeniused. Õigupoolest ei olegi see nii tähtis. Erinevad hõimud on seal aastatuhandeid omavahel relvastatult nägelenud, küll karjamaade, karjade või kaubateede pärast.

Meid paraku huvitab kaasaeg. Pole mõtet väga arutada, kas Eesti sõjameeste koht on sealses lahingutegevuses või mitte. Arutada võiks seda juhul, kui küsimus oleks sõjategevuse poliitilise eesmärgi kindlakstegemises. Kuna Afganistan on küllalt hea koht, kus meie kaitseväe tuumik saab korraliku lahingukogemuse, siis pole eriti vahet lahinguvälja nimel. Selleks võib olla Iraak, Afganistan, Kosovo või Kihvangaalia. Kogemus kulub igati marjaks ära.

Afganistani kahtlustamine äraspidisuses seondub pigem sündmustega, mis kipuvad seal korduma juba viimased mõnisada aastat. Kõikidel võõrvõimudel, mis on püüdnud seal oma korda luua, on asi luhtunud mornil põhimõttel – mõeldi, et saaks paremini, kuid välja kukkus nagu alati.

Tänapäeva seis Afganistanis on suisa eriskummaline. Lääs on kulutanud selle riigi ülesehitamisele koos sõjategevusega sadu miljardeid dollareid, kuid tulemus näib olevat nullilähedane. Jätame kõrvale kõikvõimalikud rahvusvahelised aruanded humanitaar-, majandus- ja poliitolukorra paranemisest riigis. Sõtta mindi ikkagi suuresti selleks, et ohjeldada oopiumikasvatust.

Pöörane raha on ära kulutatud, kuid ikka tuleb 80 % maailma salaoopiumist Afganistanist. Tagatipuks on muutunud üsna ilmseks, et massiline välismaine majandus- ja toiduabi avardab võimalusi oopiumi külvipindu laiendada ja Talibani rahastada. Kui toitu välismaalt ei tuleks, peaks põlde teravilja all hoidma. Muidu saabuks nälg.

Paistab, et Afganistani hädad algavad riigi tekke põhimõttest. Riik pole moodustunud mingi keskuse või rahva ümber, vaid riigiks on jäänud lihtsalt see ala, kus välisvõimudel pole õnnestunud oma korda kehtestada.

Afganistan on nagu hiiglaslik aedik, kus metsikud hõimud on jäänud taltsutamata. Seepärast on sinna sisse jäänud väga eripalgelisi rahvaid. Kedagi neist ei nimetata oma nimega – afgaanideks. Afgaaniks nimetatakse sealkandis hoopiski Amudarja ülemjooksul puhuvat tugevat (17–25 m/s), kuuma, kuiva, tolmust edelatuult. Afgaaniks nimetatakse veel rahaühikut. Sageli nimetavad võõrad afgaanideks puštu hõime (rahvaid).

Hõimurahvas puštud moodustavad riigi suurima rahvusrühma, kuid ikkagi on neid rahvastikust vähem kui pool. Tagatipuks on pealinn Kabul nende asuala läänepiiril. Puštude suurim ja elujõulisem osa elab Pakistanis ja nad peavad oma keskuseks Peshawari.

Tänapäeva seis Afganistanis on suisa eriskummaline. Sõtta mindi ikkagi suuresti selleks, et ohjeldada oopiumikasvatust. Pöörane raha on ära kulutatud, kuid ikka tuleb 80 % maailma salaoopiumist Afganistanist.

Pakistani piirialade puštu hõime ei kontrolli ükski riigivõim. Karjakasvatajate igipõlist vajadust vahetada suve- ja talvekarjamaid ei saa takistada ükski joon kaardil. Vastasel juhul oleksid need hõimud ammu nälga surnud. Seepärast ei tähenda Afganistani-Pakistani ametlikuks piiriks olev nn Durandi liin puštudele mitte midagi. Pealegi ei tunnista Afganistan ametlikult seda piiri siiamaani.

Peale puštude on suuremateks Afganistani rahvasteks paikse eluviisiga farsid (tadžikid), kes räägivad uusiraani keelt. Samuti hesaarid, kes on viimastele keeleliselt lähedased. Riigi piirialadel elavad veel belutšid (lõunas), türkmeenid, badahšaanid ja usbekid (põhjas). Kui ketserlikult mõelda, siis võib-olla oleks maailm rahulikum, kui puštud saaksid oma riigi, keskusega Peshawaris, farsid ja hesaarid ühendataks Tadžikistani või Iraaniga. Türkmeenid Türkmenistaniga ja usbekid Usbekistaniga.

Paraku nõuaks nimetatud kava Pakistani (täpsemalt Lääne-Pakistani) laialisaatmist.

Tegemist on samuti üsnagi kunstliku riikliku moodustisega, mille lagunemine algas juba moodustumisel. Tuumariigi Pakistani tulevik on samuti üsna ähmane. Paraku on see juba teine lugu.