Читать книгу Maalehe arbuusi- ja meloniraamat - Harri Poom - Страница 4

Sobivad eelviljad

Arbuusi ja meloni eelviljadeks sobivad hästi kõrrelised (näiteks rukis haljasväetisena) ja liblikõielised (hernes, uba), aga ka ristõielised (nt raps ja rüps haljasväetisena, kapsas, redis) ja kartul. Seevastu kõrvitsalised (kurk, mitmesugused kõrvitsad, arbuus ja melon) ei sobi. Probleemne on ka värskelt üles haritud sööt, sest mitmeaastastel rohumaadel on tihti mullas palju naksurlaste vastseid (n-ö traatusse), kes, eriti vanemate arengujärkude tõugud, võivad juuri nii tugevasti kahjustada, et taimed hukkuvad juba esimese istutusjärgse nädalaga. Söödist ülesharitud maal võiks võimaluse korral esimesel aastal talivilja kasvatada.

Et kõrvitsalised kummalegi kultuurile hästi eelviljaks ei sobi, seda eelkõige mullaseente tõttu, peaks arbuusi ja melonipeenra aias iga kord uue koha peale tegema. Uuesti võib arbuuse ja meloneid sama koha peale istutada 6–8 aasta pärast. Samas ei ole tavaliselt suuri probleeme neid ka kaks või kolm aastat samal kohal kasvatada. Sellisel juhul tuleks aga taimed pärast saagikoristust kohe koos juurtega maast välja sikutada ja likvideerida. Neid kompostihunnikusse pannes ei tohiks aga selle hunniku komposti edaspidi kõrvitsaliste peenardes kasutada.

Väetamine

Parim on sügisese maaharimise alla anda väga hästi kõdunenud sõnnikut või komposti arvestusega 3–5 kg/m² ja kehvema viljakusega muldadele lisaks veel mõnda sügisest mikroelementidega täisväetist arvestusega ligikaudu 4–6 g fosforit ja 6–9 g kaaliumi toimeaines ruutmeetrile (nt YaraMila sügisväetist koostisega N: P: K 7: 20: 28 + magneesium, väävel ja mikroelemendid kuluks siis ligikaudu 20–30 g/m²). Väetisepakkidel on tavaliselt kasutussoovitused ka ära toodud ning neist peakski lähtuma.

Kui ei kõdusõnnikut ega komposti omast käest võtta pole, on ka aiapoodides müügil olevad kompostmullad või kuivkompostid kasutamiseks väga sobivad. Et kartuli- ja kapsamaa saavad (või siis vähemalt peaksid saama) istutuseelselt ka värsket sõnnikut, ei olegi arbuusidele-melonitele kartuli või kapsa järelkultuurina sügisel enam komposti panna vaja – piisab sellest, mis kartulile ja kapsale juba sai.

Happelistel muldadel (pH < 6,0) tuleks sügisese maaharimise alla anda ka lubiväetis (puutuhk, dolomiidi- või paejahu) arvestusega kuni 100 g/m².

Umbrohutõrje

Elu on edaspidi kohe palju lihtsam, kui sügisese maa ettevalmistamise käigus see püsiumbrohtudest – orashein, naat, nõges, põldmünt jt – puhtaks saaks. Piisavalt tõhus ja järjekindel olles ka mitte väga vaevarikas, on sügiseti pärast saagikoristust juurte maast üleskaevamine. Muidugi on see mõeldav vaid koduaias ja väikesel pinnal. Probleeme võib tekitada just põldmünt, kui selle juuri enne kaevamist, freesimist või kündi välja ei nokita – risoomid on väga haprad ning lagunevad kergesti tükkideks, millest kasvavad järgmisel hooajal uued taimed.

Tugevasti umbrohtunud maa saab puhtaks ka seda kogu suve musta kile all hoides (see peab olema piisavalt paks ja tugev, nii et valgus läbi ei kumaks ning kile sügiseni tervena püsiks).

Üheaastased, vaid seemneist paljunevad umbrohud võivad samuti tülikad olla, eriti seetõttu, et ühel aastal valminud seemned idanevad järk-järgult väga pika aja jooksul. Hoolika rohimisega enne seemnete valmimist on üheaastaste umbrohtude hulka mõne aastaga siiski võimalik tugevasti piirata. Abiks on ka peenramaa sügisene sügavkünd või kahe labidalehe sügavuselt kaevamine.