Читать книгу Revolutsiooni küüsis - Хелен Раппапорт - Страница 7

Venemaal kasutati 1917. aastal Juliuse kalendrit, mis oli läänemaailmas kasutatavast Gregoriuse kalendrist 13 päeva järel, ning see asjaolu tekitab lõputult segadust nii ajaloolastele kui ka lugejatele. Sama keeruline oli ka tollal Petrogradis* elanud välismaalastel, kes isegi mõnda aega Venemaal elades otsustasid Juliuse kalendrit sootuks eirata ning dateerisid oma päevikuid ning Inglismaale, Ameerikasse ja mujale saadetud kirju Gregoriuse kalendri järgi. Mõni kasutas aeg-ajalt ka mõlemat dateeringut, aga enamik mitte; teised, nagu näiteks Jessie Kenney, püüdsid märkida oma päevikus ära mõlemad kuupäevad, aga sattusid lõpuks täielikku segapudrusse.

Et lugejast kõigest sellest säästa ja kuna selles raamatus räägitakse Venemaa Veebruarirevolutsiooni ja Oktoobrirevolutsiooni lugu, nii nagu see juhtus, Vene kalendri järgi (mitte märtsis ja novembris), siis kõik Venemaal nende sündmuste ajal kirjutatud kirjade, päevikute ja aruannete kuupäevad on teisendatud Vene vana kalendri süsteemi, et nad sobiksid kokku raamatu kronoloogiaga. Algsed Gregoriuse (uue kalendri) kuupäevad on märkustes viidatud allikates selgesti leitavad, ehkki mõnel juhul, eriti kui sündmused toimusid väljaspool Venemaad, on segaduse vältimiseks ära toodud mõlemad kuupäevad.

Paljud nende sündmuste pealtnägijad kasutasid vene nimede puhul väga erisuguseid kirjaviise. Philip Jordanil oli sellele lisaks väga eripärane kirjavahemärkide, suurtähtede ja õigekirja kasutamise süsteem, mida on raamatus teadlikult säilitatud,* et anda edasi jutustuse vahetust ja ärevust. Et säästa lugejat (sic!)-ide lõputust kordamisest, on õigekirjutuse ja tunnistajate jutustuste teised iseärasused algsel kujul alles jäetud ja neid on vajaduse korral selgitatud.

*Peterburi nimetati Petrogradiks ümber pärast sõja alustamist Saksamaaga 1914. aastal.

*Eestikeelses tõlkes vastavalt võimalustele, mitte iga hinna eest. – Tlk.