Читать книгу Aja jälg kivis. Itaalia - Helgi Erilaid - Страница 5

See maakera suurim säärsaabas keset imesinist Vahemerd on saanud oma nime tuhandeid aastaid tagasi Apenniini poolsaare lõunaosas elanud oskide hõimu sõnast viteliu, mis tähendab noore karja maad. Kuid see on vaid üks paljudest Itaalia nime tekkimise versioonidest.

Jutustaja ja kirjeldaja jaoks on Itaalia uskumatult keeruline paik. Tundub, et siin on kõike liiga palju – ajalugu, kunsti, ilu. Valiku tegemine on karm protsess, aga valida tuleb. Nii on ka sellesse raamatusse mahtunud vahest kõige olulisemad paigad, ajahetked ja -pildid sellelt kaugelt maalt, kust sai alguse maailma esimene impeerium ja mille pealinn Rooma oli pikki sajandeid lääne tsivilisatsiooni keskus. Muudmoodi ei saanudki olla, kui Rooma leegionid olid vallutanud enam kui kolmveerand Euroopast.

Kuum itaalia päike särab põhjatusinises itaalia taevas ning igal sammul avanevad uued aastatuhandete pikkuse ajaloo leheküljed. See uskumatult rikas ja viljakas maa on kinkinud maailmale lugematuid kunstiaardeid ja unustamatut hingetungivat muusikat. Ja nii võrratult kaunis on see mägede ja orgude, piiniate ja küpresside maa oma inglite kaitse all, et asjatundjate sõnul polevat renessansimeistrid siin isegi Maarja kurbust põhjamaa kombel masendavalt kujutada suutnud.

Siinne aval, rõõmus ja temperamentne rahvas suhtleb sama palju žestide kui valjuhäälse jutuga oma imeilusas keeles. Ja tõeliste itaalia härrasmeeste viimseni viimistletud välimus astub julgelt vastu loodepoolsete naabrite prantslaste võluvale elegantsile.

Tsiteerides kapten Bertorellit telesarjast „Allo, Allo“: „Meie, itaallased, teeme oma pastat, armastame oma naisi ja laulame oma laule. Meie ei taha mingeid pahandusi“.