Читать книгу Aja jälg kivis. Itaalia - Helgi Erilaid - Страница 9

Augustuse ajal kasvas Forum Romanum ehk Rooma foorum niivõrd, et sellest sai linna võimu-, usu- ja ärikeskus. Juba Caesar oli lasknud väljakule ehitada tohutu senatihoone Curia Julia, lisaks pühamuid, templeid ja võidukaari.

Rooma tsivilisatsiooni muuseumis võib vaadelda uhket maketti Rooma foorumist 2000 aastat tagasi. Maketil torkavad kõigepealt silma lugematud pikad sammaskäikude read. Sambad katavad suuri lagedaid müüre, neid liigendades ja pidulikumaks muutes. Ühel ehitisel on kasutatud allkorrusel rangeid ja tugevaid dooria sambaid, teisel joonia sambaid ning kolmandal karusõralehtedega kaunistatud kapiteelidega korintose sambaid. Sambaread enamiku hoonete ümber või fassaadidel muudavad foorumi lihtsa range korrapärasuse toredaks ja rikkalikuks.

Sillutatud väljakutel seisid foorumi hiilgeaegadel kuulsate roomlaste monumendid; Juliuse hellenistlikus stiilis tempel, mis 29. aastal eKr pühendati jumalaks kuulutatud Caesarile; Vesta tempel ja Atrium Vestae – Rooma preestritaride, igavese tule hoidjate Vesta neitsite maja; Castori ja Polluxi tempel. Viimased olid Kreeka mütoloogiast Rooma usundisse kandunud jumalused, Castor oli hobusetaltsutaja ja Pollux rusikavõitleja. Kaksikute tähekogusse tõstetuna kaitsesid nad meremehi ja aitasid merehädalisi. Kui keegi midagi Castori ja Polluxi nimel lubas, pidi ta oma lubaduse kindlasti ka täitma. Caesari ja Castori-Polluxi templi poodiumidelt kõnelesid rahvakoosolekute ajal sageli oraatorid.

Lisaks nimetatutele on väljakul veel templeid, pühamuid, võidukaari, valgete sammaste ridu, jumalate ja väepealikute raidkujusid kõrgetel alustel ... Forum Romanumil veetsid Rooma kodanikud suurema osa oma ajast. Siin toimusid etendused, rahvapeod, koosolekud, usulised rongkäigud ja ohverdused. Siin valiti juhte, tehti äri ja peeti nõu. Siin elas kogu Rooma ja siin tehti ajalugu.

Foorumile ei tulnud väärikad roomlased iial tuunikas, see oli kodune riideese. Väljakule kõlbas tulla vaid toogas – raskes valges peenvillases rõivas, mis kattis kogu keha graatsiliste voltidena. Senaatorite tooga oli kuldse või purpuräärisega. Kellelgi peale roomlaste ei olnud säärast rõivaeset ja ühelgi välismaalasel ei olnud lubatud seda kanda.

Rooma matroonid kandsid tuunika peal stoolat. See oli pikk, ühel õlal sõlega kinnitatud ja vöökohast allpool külgedelt avatud rõivas. Alläärt ja kaelust kaunistas sageli purpurornament. Stoolale lisati palla – lihtne suur sallitaoline riidetükk, mis mässiti ümber keha ja mille üks ots heideti üle vasaku õla. Teinekord katsid roomlannad pallaga ka oma keerulised soengud, mida sageli ehtisid lilled, pärlid ja kalliskivid.

Sellise väärika välimusega võis minna foorumile ning elada kaasa kas või jumalate Castori ja Polluxi templi sisseõnnistamisele.