Читать книгу Aja jälg kivis. Itaalia - Helgi Erilaid - Страница 8

Aastal 60 eKr hakkas Rooma linna senise kahe konsuli asemel valitsema triumviraat – Gnaeus Pompeius Magnus, Marcus Licinius Crassus ja Gaius Julius Caesar.

Caesar on arvatud Rooma suurte ja vaprate väejuhtide hulka. Tema sõjaretkel Galliasse hukkus ligi miljon meest, kuid Galliast sai siiski Rooma hiigelimpeeriumi provints. Caesari leegionid jõudsid Britanniasse välja, ent Rooma senatis tekitas väejuhi edu rahutust, sest ta kogus liiga kiiresti liiga palju võimu ja rahvas armastas teda. Caesar nõudis sõjaretkede tarvis senaatoritelt terveid varandusi ning pani vastutavatesse ametitesse oma lähikondlasi. Endine liitlane Pompeius püüdis Caesarile vastu hakata, ent nii tema väed kui ka ta ise leidsid Egiptuses oma lõpu. Caesar pöördus Egiptusest tagasi, kaasas noor kuninganna Kleopatra.

Ka Roomas jõudis Caesar veel mõndagi korda saata, muu hulgas alustas ta uue foorumi ehitust ja nuputas koos täheteadlastega välja siiani kasutuses oleva kalendri. Seitsmes kalendrikuu, juuli, on teatavasti nimetatud Julius Caesari järgi.

Roomas öeldi tollal – päike tõuseb seepärast, et Caesar seda tahab. Rooma oli täis valitseja kujusid ja talle pühendatud templeid. Caesar otsustas lasta end kroonida Rooma riigi ainuvalitsejaks.

Kuigi enamik senaatoritest võlgnes just Caesarile oma elu ja positsiooni, otsustas ühel hetkel 60 neist, et Caesar peab surema. Legend jutustab, et ööl vastu 15. märtsi 44. aastal eKr lendasid Rooma kohal taevas tulekerad ning sadas verd. Caesar läks sel hommikul senatisse üksi, kuigi oli kuulnud nii vandenõust kui ka salaliidust. Kas ta arvas, et on surematu nagu jumal? Või ei uskunud ta, et keegi nii mõtlematu teo korda saadaks? Tema mõrv pidi ju Roomas kaasa tooma kodusõja.

Muidugi ei mõelnud vandenõulased Roomale. Ja Caesar ei olnud surematu. Kuuriahoone trepi sammaste vahel, astmetel, kus tavaliselt istusid senaatorid, ümbritsesid nüüd Caesarit ta sõbrad, sõjakaaslased ja usaldusalused, kes polnud enam üht, teist ega kolmandat. Nad tõmbasid oma valgete, kuld- ja purpurääristega toogade vahelt välja noad ning andsid Caesarile 23 hoopi.

On teada, et kõik Julius Caesari mõrvarid surid järgmise kolme aasta jooksul. Mitmed neist tapsid end ise.

Caesar oli loonud impeeriumi, mis pidas läänes vastu veel 500 aastat, idas 1400 aastat. Kodusõda kestis pikalt ning lõpuks sai Rooma valitsejaks Caesari õetütre poeg Octavius, kes alistas Roomale Egiptuse ning sai senatilt piduliku nime – Augustus.