Читать книгу Selle ilma kõlakojas - Helvi Jürisson - Страница 5

Mine sa Kalevipojaga

või Jumalapojaga –

ilmaäärt sa ei leia niikuinii.

Oled ilmas justkui ula peal –

paika panemata.

Aja niidiotsa ei saa kätte,

tee peal piiriputkat ei jää ette.

Mõte aina müttab oma koores,

seemneks küpsemata veel ja toores.

Vahel justkui kostaks koorekrõpsu –

illusioon: sa sündisidki lõksu.

Sind su tunnetusepuue

jätab lõputuse tõkke taha,

seal su õlult mõttetarga kuue

Looja naeratades tõmbab maha.

Ütleb: „Mõistatus, see ergastuse tooja,

teile ahvatluseks jääbki sinna,

et te tahaks aina minna, minna,

sinna, kus on tõde – teie Looja.”