Читать книгу Kirju koer - Indrek Koff - Страница 3

Tõnu

Оглавление

„Võimas leopard – džungli valitseja“

See oli Tõnu lemmikartikkel. Pealkirja pärast muidugi kõigepealt, aga jutt ise oli ka ikka väga ilus. Seal kirjutati sellest, miks džungli tõeline valitseja on hoopis tark ja osav leopard, mitte suur ja kohmakas lõvi.

Tõnu ise oli ka tookord kuidagi eriti mõjuvalt piltide peale jäänud. Ehkki eks ta nägi ju fotodel alati väga hea välja – kui vaja, siis armas, kui vaja, siis võimas, vahel isegi lausa ähvardav ja ohtlik, nagu need leopardid ju päriselt ongi. Ja alati ilus.

See, et Tõnu oli tegelikult teistest leopardidest natuke väiksem, ei paistnud fotode pealt välja. Aga stuudiosse, kus Tõnu modellina palgal oli, sobis väiksem leopard väga hästi, sest sinna poleks vist mõni päris suur volask sissegi mahtunud, mis siis veel hüppamisest ja saakloomade tagaajamisest rääkida.

Jahti pidava leopardi fotosid meeldis kõigile kõige rohkem teha. Tõnule endale meeldis, sest talle meeldis üleüldse igasugune sport. Fotograafile meeldis, sest Tõnu oli natuke kohmakas ja ei saanud iialgi ühtegi saaklooma kätte – nii polnud vaja stuudiopõrandaid kogu aeg verest pesta. Liiatigi kartis fotograaf hirmsasti verd. Ja saakloomadele – arvake ise ära, kas meeldis!


Eriline nõrkus oli Tõnul hüppamispiltide tegemise vastu. Ta oli siis nagu täitsa pöörane kohe, tuiskas mööda stuudiot ringi nagu tuulispask ja muudkui hüppas, hüppas! Õhus tundis ta ennast vabana kui lind ja tema rõõmu ei võtnud sugugi vähemaks ka see, et iga hüpe alati kord otsa sai – enamasti veel kõva prantsatuse saatel. Ei, valutav pepu ja mõned sinikad läksid tema arvates igati asja ette, kui aga hüpata sai.

Ja hiljem pilte vaadates oli Tõnul ikka tunne, et ega ta tegelikult ju nii üliväga kohmakas ka ei ole, ainult natuke. Või et mis siis, kui ta ongi kohmakas ja kunagi ühtegi saaklooma kätte ei saa – temal pole mingit saaki tarviski, sest tal on töö, mille eest saab palka ja selle palga eest võib söögi- ja muid häid asju poest osta.

Kusjuures elamine ja priitoit olid tal nagunii ka juba olemas: loomaaias, kus ta töötas poole kohaga leopardina. Nii et palga eest sai ta osta magustoitu ja igasuguseid erilisi hõrgutisi. Ja pühade puhul mõne ilusa tiheda kammi või midagi.


Kirju koer

Подняться наверх