Читать книгу Maalehe Viinamarjaraamat - Jaan Kivistik - Страница 2

1.1. Kus kasvab viinapuid

A-tsoon – jaheda suvega

1. Roogoja talu Kose vallas – Aili Kivistiku sordikollektsioon kütteta kasvuhoones ja istikukasvatus;

2. Venno Leinberg Juurus;

3. Jüri Kruusvall Arukülas;

4. Kalev Mae Kohtlas.

B-tsoon – keskmise suvesoojusega

5. Felix Buschmann Keila-Joal;

6. Haava talu Oru vallas – Raimu Aasa sordikollektsioon ja katseline veinivalmistamine;

7. Saare-Tõrvaaugu aiand Vändra vallas – Harri Poomi sordikollektsioon ja lauaviinamarjade tootmine;

8. Eesti Maaülikooli katseistandikud Rõhul (a), Lümandal (b) ja Ruusmäel (c);

9. Andruse talu Mustjala vallas – Madis Tiigi veiniistandik Saaremaal;

10. Uku Kuudi ja Kertu Silla-Kuudi veiniistandik Pöide vallas;

11. Andrii Rudyk Paikuse vallas.

C-tsoon – sooja suvega

12. Seedri puukool Karksi vallas – istikukasvatus;

13. Annemäe talu Otepää vallas – Jaak Eensalu veiniistandik;

14. Viinamarjakasvatajad Sõmerpalu vallas (Pruuli-Kaska viinamarjatalu ja OÜ Võrumari – Meelis Värniku ning Väikemetsa talu lauaviinamarjade tootmine);

15. Räpina viinamarjakollektsioonid (aianduskool, Jaan Kivistik,Tiiu Oja, Erki Ilmoja, Hendrik Timmusk).

1.2. Suvesoojuse tsoonid

Kaart 1. Aktiivse soojuse summad Eestis 1977.–2006. a keskmisena (Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H. – M., 2007. Aktiivsest soojusest Eestis aastatel 1977–2006. – Agronoomia 2007. AS Rebellis, Saku, lk 151–154.)

Aktiivse soojuse summa saamiseks liideti kasvuperioodi ööpäevased keskmised temperatuurid, mis ületasid 10 °C. Kaardilt on näha, millises suvesoojuse tsoonis meil viinamarju kasvatatakse.

A-tsoon – jaheda suvega

B-tsoon – keskmise suvesoojusega

C-tsoon – sooja suvega

1.3. Talvekülmad

Kaitseks talvepakase eest saab viinapuid maha painutada ja katta. Seda tuleb teinekord teha hilissügisel külmade ilmadega. Külmakindlamaid sorte õnnestub kasvatada talvekatteta.

1.4. Suvepikkuse tsoonid

Kaart 2. Keskmine öökülmadeta perioodi kestus õhus (päevades) 1961.–2006. a andmetel (Keppart, L., Loodla, K., Raudsep,p H. – M. 2006. Eesti Keskmisi ja äärmuslikke agrokliima näitajaid aastatel 1961–2005. – Agronoomia 2006. Koostaja H. Nurmekivi. AS Atlex, Jõgeva, lk 253–256.)

A-tsoon – lühikese suvega

B-tsoon – keskmise pikkusega suvega

C-tsoon – pika suvega

Kevadised öökülmad võivad võrseid kahjustades vähendada sama aasta saaki. Suvel taastub lehestik varupungadest ja sügiseks on kevadine kahjustus unustatud. Põhjapiirkondadele sobivad sellised sordid, mille pungad puhkevad kevadel hiljem, kuid edasine areng toimub kiiresti.

Septembrikuised öökülmad teevad kahju valmimata võrsetele. See halvendab nende talvitumist ning mõjutab järgmise aasta saaki. Eriti ohtlikud on sügisesed öökülmad samal aastal istutatud taimedele. Meil tuleks eelistada sorte, mille võrsed varakult korgistuma hakkavad ning millel viljuvad võrsed arenevad kõige alumistest pungadest.