Читать книгу Maalehe Viinamarjaraamat - Jaan Kivistik - Страница 4

3.1. Terminid ja igapäevakeel

Teatud sõnu kasutatakse botaaniliste terminitena. Oleks hea, kui väldime neid vales tähenduses. Austusest botaanikute vastu tuleks viinapuudest rääkides hoiduda sõnadest juurekael ja kobar, millel on terminitena kindlad tähendused. Võrse talveks valmistumisel on korgistumine olulisem puitumisest.

• Viinapuul tekivad varrest kergesti lisajuured. Seetõttu on teda lihtne pistikutest paljundada. Niiskes kasvuhoones tekib okstel õhujuuri, nagu näeme fotolt. Jääva asukohaga juurekaela – piiri peajuure ja varre vahel – viinapuul ei ole. See on lühikest aega ainult seemnest tärganud väikesel taimel. Hiljem areneb temalgi lisajuurestik juurekaelast kõrgemal varrel tekkinud lisajuurtest.

Foto 3. Õhujuurtega oksi emataimest eraldades saab neist uusi taimi kasvatada

• Viinapuu õisikut ja vilikonda ei või nimetada kobaraks. Botaaniline termin “kobar” tähistab lihtsa ehitusega õisikut ja vilikonda, nagu see on sõstardel (vasakpoolsel pildil). V iinapuudel on enamasti liitõisik ja – vilikond, mida botaanikud nimetavad pööriseks (parempoolsel pildil). Selleks, et viinapuu puhul vältida ebaõiget sõna kobar ja kohmakat sõna vilikond, soovitan kasutada rahvapärast sõna tari, mille leiate ka seletussõnaraamatust.

Fotod 4 ja 5 Sõstral (vasakul) on kobar, viinapuul (paremal) pööris. Mõlemat võib igapäevakeeles tarjaks nimetada. Pildil olev viinapuu ‘Marechal Joffre’ on hea veinisort

• Kui räägitakse viinapuu võrsete puitumisest, siis mõeldakse tavaliselt hoopis nende korgistumist. V õrse hakkab puituma varsti pärast kasvu algust, juba maikuus. Ainult võrselatv, mida kevadsuvel ka rohelise köögiviljana kasutatakse, on kogu suve rohtne. V õrse korgistumine algab enne lehtede varisemist ja just see omab peatähtsust tema talveks valmistumisel.Korgistumata võrse on roheline või roosa, niiske, sügisel katsudes külm. Korgistunud võrse koor on pruun, kuiv (katsudes soe) ning tihedalt oksale kinnitunud. Alates teisest suvest hakkab koore pindmine kiht okstelt ribadena eralduma. Selle järgi saab eristada vanemaid oksi viimase aasta juurdekasvudest.

Foto 6 Roheline korgistumata võrse, pruun korgistuv võrse ja kestendava koorega vanem oks

3.2. Kahe sarnase lehekujuga taime võrdlus

Vaadake kaht järgnevat pilti ja püüdke juba enne lugemist mõistatada nende taimede erinevusi.

Harilik humal ehk tapp ( Humulus lupulus )

Foto 7. Humala lehed sarnanevad viinapuu lehtedega

Sarnasused

• Lehe kuju – hõlmised kuni lõhised lihtlehed.

• Kasvulaad – vajavad tuge, toeta roomavad maapinnal.

• Iidne mitmeotstarbeline kultuurtaim põhjamaades (tapuaedades).

• Kasutatakse alkohoolsete jookide (õlle) valmistamisel lisandina.

Erinevused

• Eesti kohalik taim.

• Rohttaim (püsik).

• Vääntaim (vars väändub ümber toe).

• Lehed vastakud.

• Ühesooliste õitega kahekojaline taim (eraldi emas- ja isastaimed).

• Viljatüüp – kuivviljad (pähklikesed), mis on koondunud käbikujulistesse vilikondadesse.

• Õisikud – emasõied nuttides, isasõied pööristes.

Harilik viinapuu ( Vitis vinifera )

Foto 8. Euroopa viinapuu ‘Kosmonavt’, pildistatud Räpinas hoone seina ääres 29.08.2011

Sarnasused

• Lehe kuju – hõlmised kuni lõhised lihtlehed.

• Kasvulaad – vajavad tuge, toeta roomavad maapinnal.

• Iidne mitmeotstarbeline kultuurtaim lõunamaades (viinamäed).

• Kasutatakse alkohoolsete jookide (veini) valmistamisel.

Erinevused

• Introdutseeritud lõunamaine taim.

• Puittaim (liaan).

• Ronitaim (haarab toest sõlmekohtadele kinnitunud väänlatega).

• Lehed vahelduvad.

• Sordid enamasti kahesooliste õitega.

• Viljatüüp – mari.

• Õisik ja vilikond – pööris, mida tavakeeles on soovitav nimetada tarjaks.