Читать книгу Minu Kilimanjaro. Igaühe Everest - Janika Vaikjärv - Страница 8

Sa keedad mulle kohvi ja see on üliarmas.

On voodilina põrandal, mul külmetab suur varvas.

Ma soovin keedumuna, röstsaia väike viil.

Sa oled minu juures, sel hetkel, täna siin.

Olen maganud pea kümme tundi. Läbi seinte on laagriplatsilt kosta esimesi hääli. Kell on kuus varahommikul. Magamiskott on öisest higistamisest niiske ja põis punnis. Otsin hämaras oma saapaid, et pissile minna. Proovin küll mitte kolistada, kuid siiski hakkavad ka teised nihelema. Karge hommik tervitab päikesetõusuga. Mul on hea ja kerge olla. Jalgu lohistades lähen läbi märja rohu tualettideni. Vabanen ööga kogunenud põielaadungist ja vaatan veidi ringi.