Читать книгу Doktor Proktor ja suur kullarööv - Jo Nesbø - Страница 6

Kuues peatükk
Pakkimise kunst, kui sihtkohaks on näiteks London

Оглавление

„Pakkimine on kunst,” ütles doktor Proktor ja tõmbas keldririiulilt alla kulunud golfikoti. „See, mida mitte kaasa võtta on sama oluline kui see, mida kaasa võtta. Laske kuulda, mida te olete kaasa pakkinud, kallid sõbrad.”

„Minul on kaasas seljakott,” vastas Lise ja osutas punasele matkakotile. „Seal on pesemisasjad, kuus paari vahetusaluspesu, vihmariided, taskunuga, paar villaseid sokke, kui juhuslikult külmaks peaks minema, ja paar eriti mugavaid jalanõusid, kui me peaksime pikalt kõndima.”

„Ahaa!” ütles doktor Proktor. „Niimoodi räägib üks tõeline reisimisproff, kes on lisaks ruumis rändamisele ka ajas rännanud! Kuidas sul asjalood on, Bulle?”

„Veel profimad!” vastas Bulle. Ta osutas Rimi kilekotile, mis seisis töölaual katseklaaside komplekti kõrval, kus mullitas ja suitses mingi jääsinine vedelik. „Paar peaaegu puhtaid aluspükse, küünelakieemaldaja, monopolimäng vihmasteks päevadeks ja karp vanaisa malaariatablette,” luges Bulle ette.

„Malaariatablette?” küsis Proktor. „Londonis pole malaariasääski, Bulle.”

„Kas Londoni malaariasääsk on siis ära hävitatud? Hästi, sest ausalt öeldes polnud ma karbile kirjutatud säilivusajas väga kindel. Seal seisab 12. märts 25, aga ma kahtlustan, et see võib olla 1925.”

„Ja mida sa küünelakieemaldajaga peale hakkad?” küsis Lise. „Sa ei kasuta ju küünelakki!”

„Just seepärast ma selle kaasa võtangi,” vastas Bulle. „Kui mulle küünelakki peale läheb, tahan ma sellest võimalikult kiiresti lahti saada.”

„Aga kus on su hambahari ja tagavaraaluspüksid?” küsis Lise.

„Hambahari on mul tagataskus, hambapastat laenan ma sinult ja reisimisproff ei raiska kunagi ruumi aluspesu peale. Peale selle olen ma optimist.”

„Mida sa selle all mõtled?”

„Ma arvestan sellega, et me lahendame juhtumi enne, kui ma aluspükse rohkem kui ühe korra vahetama pean.”

„Hea suhtumine on samuti kasulik pagas,” ütles professor. „Ja mida ma teie arvates peaksin veel kaasa võtma lisaks tavalistele hädavajalikele asjadele? Kas te mäletate neid ninaklambreid, mille ma leiutasin, et oskaksime prantsuse keelt rääkida? Nüüd olen ma leiutanud midagi veel paremat. See on multilingvistiline tablett, mille abiga me oleme neliteist päeva suutelised inglise keelt rääkima ja sellest aru saama. Ja see on vaarikamaitseline.”

„Bullel on tabletti vaja,” ütles Lise.

„Ma oskan küll inglise keelt!” ütles Bulle nördinult. „Ai kän ingliš. Kas kuulsid?”

Lise ohkas. „And how would you translate what I’m saying now?

Bulle vaatas teda kangestunult mõne sekundi, enne kui end ärritunult tedretähnilisest ninast sikutas.

„Hästi, mulle siis ÜKS imepisike tablett. Mida sul veel uut on?”

„Mul on puulõhkumissaabas, mille ma olen sinu suuruses valmistanud, Bulle!”

„Jippii!” ütles Bulle ja napsas tibatillukese saapa enda kätte.

„See oli mõeldud tagasitulekukingituseks sulle koos sellega,” ütles Proktor ja ulatas sama tillukese labakinda.

„Mis see on?” küsis Bulle.

„Mille moodi see välja näeb? Tegemist on loomulikult sihtimiskäpikuga paremakäelistele.”

„Ah jaa, iseenesest mõistagi,” vastas Bulle ja tõmbas selle kätte.

„Mis on … ee, sihtimiskäpik?” küsis Lise.

„Kas sa siis ei teagi?” küsis Bulle ja poksis kindaga enda ette õhku.

„Ei. Mis see on?”

„See on … üks korralik ja hea käpik, mis hoiab parema käe soojas, juhul kui vasak käsi külma ei karda. Ja sellega saab õhku poksida, ilma et su sõrmed külma saaksid. Muidu võid saada liigesereuma ja pead vanadekodus süües kahvlit varvaste vahel hoidma.”

„Noh,” lisas Proktor ja muigas. „Esmajoones on tegemist käpikuga, millega saad neid kolme noolt visata.” Ta tõstis üles kolm väikest viskenoolt: ühe kollase, ühe oranži ja ühe musta. „Ja nad tabavad kümne meetri raadiuses olevat märki millimeetrise täpsusega.”


Конец ознакомительного фрагмента. Купить книгу
Doktor Proktor ja suur kullarööv

Подняться наверх