Читать книгу Kuulikindlad lapsed. Tagage oma lapsele haigusteta elu - Joel Fuhrman - Страница 9

Kas poleks tore, kui saaksime süüa kõike, mida soovime, pidutseda nii sageli, kui tahame, süüa päevad läbi rämpstoitu ning kõige sellega ei kaasneks halbu tagajärgi. Kui haigestuksime, läheksime lihtsalt võluri juurde, kes annaks meile tableti, mille toimel me kohe terveneksime, et saaksime kõike seda taas otsast peale alustada. Selline väljamõeldud maailm, mille olemasolusse paljud inimesed usuvad, eksisteerib tegelikult ainult muinasjuttudes. Emake loodus ei ole nii andestava loomuga. Elus valitsevad põhjuse ja tagajärje bioloogilised seadused. Me saame selleks, mida me sööme, ja meie tervis sõltub tulevikus sellest, kui hoolikalt me oma keha üles ehitame, pakkudes talle parimat võimalikku toitumist ja vähimal võimalikul määral ohtlikke kemikaale ja mürke.

Paljud inimesed põevad kroonilisi haigusi, näiteks fibromüalgiat, astmat, liigesepõletikku, soolepõletikku, hulgiskleroosi või luupust, või kannatavad muude ohtlike ja ebamugavate terviseprobleemide käes, mis on tingitud varajaste eluaastate valikutest. Paljud neist otsivad väsimatult imelist paranemist. Kehv toitumine lapsepõlves võib olla põhjuseks, et ülejäänud elu ei ole kuigivõrd muinasjutuline. Haigusteta elu on võimalik luua vaid tervist toetavate teguritega keskkonnas. Siis on võimalik kasutada kõiki antud imelisi võimalusi, ning me suudame luua olukorra, kus meie lapsed saavad elu lõpuni elada õnnelikult nagu muinasjutus.

Allil on olnud alates esimesest eluaastast raskekujuline ekseem. Olime käinud paljude arstide juures ja proovinud erinevat ravi, kuid miski ei aidanud. Pärast kahte kuud teie soovitatud toitumispõhimõtete järgimist on tema haigus kadunud. Teadmised, mida oleme saanud teie raamatust, on andnud meile uskumatu vabanemistunde ja kontrolli meie enda tervise üle.

– Majorie ja Jim Webber

Esimeses farmakoloogia loengus, mida meditsiinikoolis kuulasin, rõhutas õppejõud, et kõik ravimid on mürgised ja meie ülesanne arstidena on ennekõike patsienti mitte kahjustada. Ta pani aluse arusaamale, et ravimid ei pea olema esimene valik haiguste ravimisel, vaid alustada tuleks elustiili ja toitumise muutmisest. Hiljem taipasin, et väga vähesed arstid kasutavad haiguste ravimiseks ja ennetamiseks elustiili ja toitumise muutmist. Tundus, et ma olen ainus. Mõistsin, et isegi alternatiivmeditsiini praktiseerivad ravijad tegelevad peamiselt ravimite ja teraapiatega, jõudmata sealjuures haiguste peamise põhjuseni. Meie ühiskond keskendub tablettidele ja ravimitele. Inimesed loodavad neist imelist paranemist, selle asemel et püüda jõuda probleemi põhjusteni.

Arstid, homöopaadid, loodus- ja taimeravi spetsialistid, Hiina meditsiini ja ajurveda praktikud ning teised asjatundjad soovitavad vastavalt oma tegevusvaldkonnale oma lemmikravimeid. Ravimite manustamine ei pruugi aga terveks teha, pigem võivad need tervist kehvemaks muuta, andes niigi nõrgale organismile lisakoguse mürki.

Enamikku haigustest on võimalik ravida palju tulemuslikumalt nende põhjusteni jõudes ja need eemaldades, võimaldades seeläbi käivituda keha loomulikul isetervenemissüsteemil. Meie geneetilisse koodi on sisse ehitatud keemiliste ühendite neutraliseerimise, jääkainete väljutamise ning defektide ja vigastuste parandamise võime. Meie keha on tõeline ime, millel on võime end ise tervendada ja parandada, kui loome seda toetava keskkonna.

Me ei saa karistamatult sigarette suitsetada, alkoholi tarbida või ameerikapäraselt toituda, ilma et lõpuks areneks välja ateroskleroosne südamehaigus ja vähk. Haigustel on põhjused ning nende põhjuste vältimine on parim, mida saame oma hinnalise tervise kaitsmiseks teha. Sümptomid on meie keha tekitanud selleks, et nakkuslikud ja mürgised ained eemaldada ja keha loomulikku kaitsevõimet elavdada.

Paljudel looduslikel ja laboris loodud ainetel on ravitoime ning võime haigussümptomeid vähendada. Enamikul sellistest ainetest on eespool nimetatud omadused mürgiste koostisosade tõttu.

Olenemata sellest, kas koostisosa pärineb pajukoorest või Johnson & Johnsoni laborist, on farmakoloogiliste omadustega ained eranditult mittesöödavad ja keha peab neist vabanema enne, kui need jõuavad kahjustada meie rakke. Ravitoimega ained võivad olla kasulikud või isegi elupäästvad, kuid need ei tee meid tervemaks ning mida kauem neid tarvitada, seda suuremat kahju teevad need meie tervisele pikemas perspektiivis.

See ei tähenda, et looduslikud tooted ja ravimid ei toimiks. Kuid lisaks sellele, et need on efektiivsed, on need ka kahjulikud (mürgised). Mitte millegi eest ei saa midagi, samamoodi ei ole võimalik retseptiravimeid või loodusravimeid tarbides saada head tervist. Hea tervis on suurepärase toitumise ja tervisliku eluviisi tulemus, see ei tulene ravimite tarvitamisest. See ei tähenda, et raviomadustega looduslikke aineid või isegi ravimeid ei tohiks kunagi tarvitada, vaid seda, et selliste ainete tarvitamise eest tuleb maksta (kehas mürkide tagajärjel tekkinud stressiga) ning meile oleks parem, kui suudaksime elada neid aineid tarvitamata.

Üldiselt puudub toitainetel (vitamiinidel, mineraalainetel, asendamatutel rasvhapetel, fütokemikaalidel) igasugune ravitoime. Nad lihtsalt panevad keha tööle nii, nagu vaja. Keha loomuliku toimimise toetamise kaudu parandab suurepärane toitumine meie kaitset haiguste vastu ja ennetab haigusi tekitavaid rakukahjustusi.

SÜMPTOMID – MEIE KEHA KAITSEREAKTSIOON HAIGUSTELE

Sümptomid on keha loomulik viis haiguste põhjustega tegelemiseks ja kahjustuste vähendamiseks. Sümptomid püüavad haiguse põhjust eemaldada, kuid tihtipeale nähakse neis hoopis haigust ennast. Näiteks toidumürgistuse puhul on kõhulahtisus kasulik viis kahjulikest mikroobidest vabanemiseks. Kõhulahtisuse ravimine võib mõjuda kahjulikult, kuna siis võivad ohtlikud bakterid edasi areneda ja vereringesse sattuda. Ägedate haiguste, näiteks külmetuse ja gripi puhul on sellised sümptomid nagu palavik, lima tootmine ja köhimine keha kaitsereaktsioon, et viirustest vabaneda. Palavik kiirendab ajus interferoonide tootmist, see omakorda aktiveerib valged verelibled, mis hakkavad viiruse vastu võitlema. Köhimine aitab lima väljutada, tänu millele vabanetakse surnud rakkudest, mis ei saa siis kopsudesse ladestuda.

Palaviku ja köhimise ravimisega võib kaasneda haiguse pikem kulg. Tegelikult ei ole köharavimitest ja muudest apteegirohtudest haiguste ravimisel erilist abi, need tekitavad lastele ja täiskasvanutele ravimi kõrvaltoimete näol hoopis lisakaebusi.

Meile õpetati meditsiinikoolis, et köharavimid ei toimi eriti hästi, mis on väga hea, sest kui köha tegelikult välja ravida, ladestuks lima sügavale kopsudesse ja põhjustaks kopsupõletiku. Kõige levinumad köharavimid sisaldavad dekstrometorfaani ja kodeiini. Platseebo ja selliste köharavimite otsene võrdlus näitab, et platseebo toimib täpselt sama hästi. Kõikide laste enesetunne paranes märgatavalt kolmandal päeval ning kolmes ravigrupis ei olnud ühegi sümptomi näitajates erinevusi.38

Käsimüügiravimite abil sümptomite allasurumine ei ole kuigivõrd mõistlik, kuid see võib olla parem lahendus kui arsti külastamine, kes patsiendi soovist lähtudes antibiootikumi välja kirjutab. Tavaliste viirushaiguste puhul antibiootikumidest kasu ei ole. Need on mõeldud harvaesinevate bakteriaalsete haiguste raviks. Muidugi on antibiootikumide kasutamine mõnikord ka põhjendatud, kuid praegusel ajal meie riigis kasutatavatest antibiootikumidest kuulub nende hulka alla kümne protsendi.

Kui olete haigestunud tavalisse viirushaigusesse, on kõige parem puhata, vett juua, vältida töödeldud toitu ja kui kõht on tühi, tarbida ainult suure veesisaldusega puu- ja köögivilju. Vältida tuleks arste ja ravimeid. Arsti juurde tasub minna vaid juhul, kui haigus on ebatavaline, tavapärasest tõsisem või pikaajaline. Parem variant oleks isegi anda mittevajalikke antibiootikume tervetele inimestele, kui et koormata selliste potentsiaalselt ohtlike ravimitega viiruste käes kannatavaid haigeid.

SUUREPÄRANE TOITUMINE – ALTERNATIIV NII ÜLD- KUI ERIMEDITSIINILE

Viimase kolmeteistkümne aasta jooksul olen oma toitumisele suunatud perearstipraksises pidanud haruharva välja kirjutama ravimiretsepte. Minu soovitatud suurepärase toitumise programmi järgides ei vaja enamik eelnevalt ravimeid tarvitanud lastest enam oma rohtusid. Olen näinud märkimisväärseid tulemusi. Olen näinud, kuidas lapsed on paranenud järgmistest haigustest:

• astma ja allergia,

• aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH),

• kõhukinnisus ja seedehäired,

• kõrvapõletikud (keskkõrvapõletik),

• ekseem ja muud levinud nahahaigused,

• sagedane haigestumine ja nakkused.

Olen näinud, kuidas lapsed paranevad lapseea reumatoidartriidist. Üks minu patsientidest, viieaastane tüdruk, paranes kolme kuuga täielikult lapseea reumatoidartriidist ilma ravimiteta. Selle asemel, et oma reumatoloogi määratud steroide ja immuunreaktsiooni pärssivaid ravimeid võtta, järgis ta rõõmsalt minu toitumisnõuandeid ning paistetus tema liigestes alanes ja vere põletikunäitajate tase tasapisi normaliseerus.

ATH JA RAVIMID

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosimine ja ravi on viimastel aastatel sagenenud ning seetõttu on suurenenud ka kooliõpilaste arv, kes tarvitavad amfetamiine ja stimulante, näiteks Ritalini, Adderalli, Concertat, Cylerti ja muid ravimeid. 9 protsendil kooliealistest lastest on tuvastatud ATH sümptomid, näiteks keskendumisraskused, hüperaktiivsus, ärrituvus, õpiraskused või käitumisprobleemid.39

Need ravimid koos teadaolevate kõrvalmõjude ja võimalike ohtudega on paljude minu lapspatsientide puhul olnud täiesti ebavajalikud. Kui need lapsed on järginud minu suurepärase toitumise programmi, olen näinud häid ja püsivaid tulemusi. Arstid ignoreerivad teadusuuringuid, mis toetavad terviklikku toitumisalast lähenemist ATH ravimisele ning kasutavad üldiselt ainsa ravimeetodina ravimeid.

Enamik uutest ATH juhtumitest on keskendumisraskuste alatüübi juhtumid. Keskendumisraskustega ATHga lapsed suudavad vaid lühikest aega oma tähelepanu keskendada ning on hajevil, kuid nad ei ole hüperaktiivsed. Psühhostimulante kasutavate patsientidega läbiviidud uuringud näitavad ravivastust mitte saavutanud patsientide suurt osakaalu, ja kuigi ravimite manustamine tõi kaasa lühiajalise sümptomite vähenemise, ei paranenud patsientide tervis keskmiselt.40

Lapsevanemad peaksid enne stimulantide, näiteks Ritalini kasutamisega kaasnevate plusside ja miinuste kaalumist andma võimaluse suurepärasele toitumisele. Ohud, mis kaasnevad stimuleerivate ravimite pikaajalise kasutamisega, ei ole teada ning puudub info selle kohta, kas nende pikaajaline tarvitamine lapsepõlves suurendab hilisemas elus vähki haigestumise riski. Mõningane risk kindlasti on, eriti seetõttu, et hiirtel põhjustavad need ravimid vähilaadseid kasvajaid.41

Siinkohal on mõistlik küsida, miks on vaja riskida oma lapse tervisega ja pikaajaliselt ravimeid kasutada, samal ajal kui suurepärane toitumine on ühtviisi tulemuslik ja turvaline ning tervisele pikemas perspektiivis lausa kasulik. Seda programmi järgides teeksite enamat kui lihtsalt parandaksite oma lapse käitumist. Parandaksite ka kogu tema keha alusstruktuuri ja toimimist ning ennetaksite teiste, palju tõsisemate haiguste tekkimist tulevikus.

Enim uuritud toitumisprogramm, mida ATH raviks kasutatakse, on lisaainetevaba Feingoldi dieet. Seda dieeti on uuritud mitmete teadusuuringute raames ning see ei ole väga efektiivne, kuna tulemusi esineb seinast seina. Mõned uuringud, kus teadlastel polnud infot selle kohta, millised lapsed olid lisaainete- ja toiduvärvidevabal dieedil, näitavad, et väikesel protsendil lastest käitumine paranes, seega oli umbes 5–25 protsendil lastest sellest dieedist kasu.42

See lisaainetevaba dieet sobib alustuseks, sest meie lapsed ei peaks värvaineid ja kemikaale koos toiduga sisse sööma, kuid ainult nende välistamisest on vähe kasu. Parimaks võimalikuks ajutegevuseks vajame enamat kui lihtsalt töödeldud toidust lisaainete ja toiduvärvide väljajätmist. Kui toitumine jääb sealjuures toitainevaeseks ja tekib asendamatute toitainete ja rasvhapete puudujääk, ei saa aju normaalselt toimida. Samuti ei ole kuigivõrd efektiivne vaid rafineeritud suhkrust loobumine.

Viimase aja uuringute põhjal on osutunud väga tulemuslikuks suure toitainesisaldusega toidu söömine, töödeldud toitude menüüst väljajätmine ja oomega-3-rasvhappe toidulisandite tarbimine.43 Minu lähenemise ja teiste lähenemiste vahe seisneb selles, et toitainevaene toitumine muutub suurepäraseks toitumiseks, kuna sisaldab piisavas koguses tuhandeid olulisi üheskoos toimivaid toitaineid ning välja on jäetud mürgised ained, nagu keemilised lisaained, transrasvad, küllastunud rasvad ja tühje kaloreid sisaldavad toidud, mis meie ajurakkudele kasutut stressi tekitavad. Mina usun, et see terviklik lähenemine on tulemuslikum. Seda soovitab teaduskirjandus ning olen seda ka ise sadade ATH lastega töötades märganud.

11-aastane George Grant on kõige toredam ja viisakam poiss, keda iial kohata võib. Kuigi tema vanemad teatasid, et pärast kaheaastast Ritalini tarvitamist on tema keskendumisvõime ja käitumine paranenud, ei olnud nad siiski lõpuni rahul. George’il esinesid sageli ravimist tingitud peavalud ja kõhuvalud ning ta oli proovinud ka teisi stimulante, kuid probleemid jätkusid. Mulle meeldis George’iga suhelda ja vestelda. Ta oli üllatavalt täiskasvanulik ja huvitus koolis edasijõudmisest ning tahtis saada häid hindeid. Ma ütlesin tema vanematele, et selle teadasaamine, kas toitumisalane sekkumine võiks Ritaliniga võrdväärselt häid tulemusi anda, võtab umbes kolm kuni kuus kuud aega, kuid ühte asja võin lubada: suure toitainesisaldusega toitu süües paranevad George’i enesetunne, unekvaliteet ja söögiisu paari nädalaga ning tema pea- ja kõhuvalu kaovad. Tema vanemad oli väga rõõmsad, kui meil oli võimalik Ritalini kogust järgmise kahe kuu jooksul vähendada ning suvevaheajal sai George Ritalinist täielikult loobuda. Septembris kooli minnes ei tarvitanud ta enam ravimeid ning tema õpitulemused olid paremad, kui varem Ritalini tarvitades. Tema vanemad saatsid mulle koopia tema tunnistusest. Kõik hinded olid viied ning õpetajate kommentaarid olid muljetavaldavad.

ATH põhjused on keerulised ja mitmekihilised. Üks paljudest teguritest on varajases eas sage telerivaatamine.44 Avastus, et varajases eas telerivaatamine võib mõjutada ajutegevust ja vähendada keskendumisvõimet, toetab Ameerika pediaatrite akadeemia soovitust, et alla kaheaastased lapsed ei peaks telerit vaatama. ATHd on võimalik ennetada varase suurepärase toitumise, loovate mängude ja telerivaatamise vähendamise abil.

Head tulemused, mille olen saavutanud umbes 90 protsendil minu poole ATHga pöördunud lastest, ei ole tulnud tänu võimlemisele, kallitele veretestidele, juuksekarvaanalüüsile, allergiatestidele, mürgiste metallide testidele ega toitumispäeviku pidamisele. Ma kasutan looduslikul ja suure toitainesisaldusega toidul põhinevat toitumisplaani – sedasama, mida ma soovitan kõikidele oma patsientidele.

OOMEGA-3-RASVHAPPED JA DHA – NORMAALSEKS AJUTEGEVUSEKS VAJALIKUD AINED

Lisaks multivitamiinidele on ainus toidulisand, mida ma soovitan ATHga lastele, DHA rasv. Dokosaheksaeenhape (docosahexaenoic acid ehk DHA) on pikaahelaline oomega-3-rasvhape. Umbes pool ajust ja silmadest koosneb rasvast, milles on suur osa DHAd. See on normaalseks ajutegevuseks ja silmade tööks hädavajalik toitaine.45 Tänapäeva laste toidus on häbiväärselt vähe kasulikke oomega-3-rasvhappeid, mida leidub Kreeka pähklites, linaseemnetes, sojaubades, rohelistes lehtköögiviljades ja teatud kalaliikides. Ma ei soovita lastele nende vajalike rasvade allikatest kala, kuna see võib olla saastunud ja sisaldada elavhõbedat.

Enim levinud lisaaine DHA saamiseks on kalaõli, kuid üldiselt ei teata, et enamik meist suudab ise toota vajalikus koguses DHAd Kreeka pähklites, linaseemnetes ja rohelistes köögiviljades leiduvatest lühiahelalistest oomega-3-rasvhapetest. Mitmed kalad toodavad DHAd vetikatest, mida nad söövad. ATH all kannatavad lapsed ei tooda tavaliselt pähklites ja seemnetes leiduvatest oomega-3-rasvhapetest nii palju DHAd.

DHA sisaldub ka rinnapiimas ning imikud, keda toidetakse rinnaga, saavutavad intelligentsuse mõõtmise juures paremaid tulemusi kui need imikud, keda on toidetud vähese DHA sisaldusega rinnapiimaasendajatega. Rinnaga toidetud lastel on rinnapiimaasendajatega toidetud lastest kõrgem IQ.46 Rasedad naised peaksid pöörama suurt tähelepanu oma DHA tasemele, et tagada lapse sünnieelses arengus vajalik DHA. Lapse varustamine DHAga raseduse ja imetamise ajal tõstab lapse IQd.47

DHA sisaldub rinnapiimas, kuid aastani 2002 olid Ameerika Ühendriigid ainus riik maailmas, kus rinnapiimaasendajaid ei rikastatud DHA-ga, vaatamata Maailma Terviseorganisatsiooni sellekohasele soovitusele aastast 1995. Lisaks sellele on Ameerika Ühendriikides leitud, et selle riigi emade rinnapiima DHA sisaldus on madalam kui teistes riikides, kus tarvitatakse rohkem kala. Rasedusjärgne depressioon, madalam IQ, düsleksia ja ATH on mitmete teaduslike uuringute põhjal seotud madala DHA tarbimisega Ameerika Ühendriikides.48