Читать книгу Paradiisist tuli torm. Sari „Moodne aeg“ - Johannes Anyuru - Страница 4

Ta avab silmad. Põrand rappub. Tunne, et alles äsja oli tuba olnud täis hääli ja naeru. Võib-olla nägi ta lihtsalt und. Ta lamab kahe toolirea vahel. Aknas tema kohal liiguvad tasa tähed. Rongivagun. Ta tõuseb ning istub pingile. Keha on hell, liigesed kanged. Ta vaatab oma käsi, sõrmenukke, peenikesi sõrmi, käänab pead, üritab aknaklaasilt oma peegelpilti näha. Ta ei mäleta, mis toimus, miks ta siin rongis on. Madalal silmapiiri kohal ripub täiskuu hall ketas. Ta näeb kraatreid, liivameresid. Ta ei mäleta, kes ta on. Kuu, see meenutab talle midagi. Pilvi. Tuult. Ta ei mäleta. Ta ei mäleta seda lugu.