Читать книгу Vagu - Josemaria Escriva de Balaguer - Страница 3

34 Kui kaalul on tõe kaitsmine, kuidas võiksime soovida, et see meeldiks Jumalale ja samal ajal ühiskonnas vastuolu ei tekitaks? Need on vastandlikud asjad – kas üks või teine! Vaja on põletusohvrit, milles põleb kõik, isegi mõte: „mis teised ütlevad“; isegi see, mida nimetatakse reputatsiooniks.

35 Kui selgelt mõistan ma nüüd, et „pühal häbitusel“ on sügavad juured Evangeeliumis. Täita Jumala tahtmist…, mõeldes Issandale, keda on laimatud, täissülitatud ja solvatud; armetute inimhakatiste kohtu ette viidud… ja Jeesus vaikib!

Otsus: langetan pea teotuste ees ja teades, et sellele järgnevad kindlasti ka alandused, ohjeldan end. Ma jätkan seda jumalikku ülesannet, mida meie Issanda Halastav Armastus meile on usaldanud.

36 Hirmus on mõelda, kui palju kahju võime teha, kui me igapäevases elus ei julge kartuse või häbi pärast end kristlasena näidata.

37 Mõned inimesed arvavad, et nad peaksid vabandama, kui nad Jumalast või apostolaadist räägivad. Võib-olla sellepärast, et nad ei ole veel avastanud inimlike vooruste väärtust, või on nad vaimselt moonutatud ja liiga pelglikud.

38 Mõttetu on üritada kõigile meeldida. Rahulolematuid inimesi, kes protesteerivad, leidub alati. Vaata, kuidas väljendub see tõde ühes rahvatarkuses: „Mis sobib lammastele, see ei sobi huntidele.“

39 Ära käitu nii nagu need, kes kohkuvad vaenlase ees ning kelle ainus relv on „agressiivne hääletoon“.

40 Sa tead, millist tööd me teeme… Sul pole midagi selle vastu! Aga sa püüad selles mitte osaleda ja teed kõik, et teised ei näeks ega mõtleks, et sa kaastööd teed.

Sa ütlesid mulle, et inimesed peavad sind paremaks, kui tegelikult oled! Ent kas sa ei karda hoopis seda, et Jumal ja inimesed ootavad sinult suuremat usaldusväärsust?

41 Näis, et ta tegi kindla otsuse… Ent kui ta haaras sule, et oma pruudile hüvastijätukirja kirjutada, sai võitu kõhklus ja tal puudus julgus. Nii mõnigi arvas: „See on nii inimlik ja arusaadav.“ Tundub, et need mõned ei arvesta, et ka maisest armastusest tuleb lahti öelda, et järgneda Kristusele, kui ta seda palub.

42 Mõned eksivad nõrkusest – sest see savi, millest oleme tehtud, on väga nõrk, kuid nad jäävad truuks Kiriku õpetusele.

Need on inimesed, kes Jumala abiga näitavad üles kangelaslikku vaprust ja alandlikkust, tunnistades oma vigu, ja kaitsevad kindlalt tõde.

43 Mõnd inimest kutsutakse rumalaks ja tormakaks sellepärast, et ta usub Jumalat ja loodab Temale.

44 Nad ütlevad: „On hullumeelsus loota Jumalale!“ Kuid kas ei ole veel suurem hullumeelsus loota iseenda ja teiste inimeste peale?

45 Sa kirjutad mulle, et läksid lõpuks pihile ja tundsid sealjuures alandust, sest pidid kogu oma elu solgi – nagu sa ütlesid – „teise inimese“ ees avama.

Millal sa ükskord vabaned sellest tühisest eneseuhkusest? Alles siis lähed sa pihile rõõmuga ja saad aru, milline sa oled selle „teise inimese“, Jumala salvitu, teise Kristuse – Kristuse enda – ees, kes andestab sulle sinu patud ja jagab Jumala andestust.

46 Olgu meil julgust elada avalikult ja püsivalt meie püha usu järgi.

47 Ega me mingid sektandid ole, ütlesid nad mulle kaalutlevalt, kui jutt Kiriku õpetuse vankumatuseni jõudis.

Hiljem, kui näitasin neile, et need, kes tõde tunnevad, ei ole sektandid, said nad oma eksimusest aru.

48 Tarvitseb vaid heita pilk mõnele vanale portreele ja me võime veenduda, kui naeruväärne on moe järel jooksmine.

49 Mulle meeldib, et sa armastad protsessioone ja kõiki meie Ema, Kiriku avalikke väljendusi, et anda Jumalale vastav au… ning et sa liitud nendega oma hinges!

50 Ego palam locutus sum mundo. Mina olen rääkinud maailmale avalikult, vastab Jeesus Kaifasele, kui läheneb aeg, mil ta meie eest oma elu annab.

Ja sellest hoolimata leidub kristlasi, kes häbenevad oma armastust Issanda vastu palam – avalikult – näidata.

51 Kui apostlid olid laiali pillutatud, sest rahvas karjus ja märatses vihast Jeesuse Kristuse vastu, oli püha Neitsi Maarja siiski Jeruusalemma teedel oma poja lähedal. Teda ei hirmutanud rahvahulga hädakisa. Ta saatis meie Päästjat ka siis, kui teised argpüksliku julgusega, anonüümsena massi hulgas, Issandat jõhkralt kohtlesid.

Hüüa teda valju häälega Virgo fidelis! Sina, ustav Neitsi! Ja palu teda, et ta aitaks meid, kes me ennast Jumala sõpradeks nimetame, olla seda ka tõeliselt igal ajal.