Читать книгу Jahipenid - Jørn Lier Horst - Страница 9

Suzanne tõusis lauast, kõndis läbi hämara kohviku ja astus leti taha. Ta võttis pooliku veinipudeli ja ühe klaasi ning vaatas siis küsivalt Wistingu poole.

Mees noogutas ja naine võttis veel ühe klaasi. Mehele meeldis, et naine hoolis temast. Selline oli naine olnud ka siis, kui ta temaga tutvunud oli.

Punane, tume vein läikles küünlavalguses. Wisting võttis klaasist mõlema käega kinni ja hoidis pilku sellel. Mälestused muutusid elavaks. Ta nägi vaimusilmas, kuidas ta oli tööle pannud Cecilia Linde Walkmani, kuulanud kahinat, kui lint pingule tõmbus.

„Lint hakkas käima keset laulu,” seletas Wisting ja keerutas klaasi. Üks neist lauludest, mis olid olnud sel suvel top kümnes. Tumedanahalise Seali-nimelise laulja „Kiss from a rose”. Nad mängisid seda vahel ikka veel raadios. Iga kord, kui ta kuulis seda kähedat, kuid samas mahedat häält, hakkas tal paha.