Читать книгу Pombi ja esivanemate kuld - Juhan Jaik - Страница 5

Mina arvasin juba ammu, et vana Jõka on juba vana ja tema haukumist siis ei kuulegi tuppa, kui vana Jaak juhtub norskama. Sain kuulda, et Kitse Mihklil on pesatäis noori kutsikaid. Sealt mina ühe tõingi. Valisin välja seesuguse, kellel on must kurgulagi, sest musta kurgulaega kutsikast tuleb hästi kuri koer. Kasukutsikal peavad olema ka laiad käpad, sest seesugune kasvab suureks. Valge jutt on sellel ka seljal, mis on hea seepoolest, et teda on kerge tunda ära ning pole karta, et keegi laseks ta kogemata hullu koera pähe maha.

Koertele pannakse uuemal ajal peened saksa nimed. Mina panin kutsikale nimeks Verdinant. Seda nime on mõnel pool pandud isegi inimestele.

Verdinant saab igapäev rõõska piima ja leiba. Saksa nimega ta veel pole harjunud, aga kuhu ta sellest pääseb.