Читать книгу Kaksteist I - Justin Cronin - Страница 1

Ta seisis mu kõrval aastaid – või oli see üksainus hetk? Ma ei suuda seda meelde tuletada. Võib-olla ma armastasin teda, aga võib-olla ka ei armastanud. Oli üks maja, ja seejärel seda maja ei olnud. Olid puud, kuid enam neid pole. Mis on olemas siis, kui mitte keegi ei mäleta? Sina, kelle hetked on möödanik ja kes sa hõljud suitsuna järelelus, räägi mulle midagi – räägi mulle ükskõik mida.

Mark Strand, „Järelelus”