Читать книгу Eluterve kärgpere käsiraamat - Katrin Saali Saul - Страница 12
Kas lapse pärast peaks jääma kokku?
ОглавлениеPaljud arvavad, et lapse pärast peaks siiski koos elama. Üks rahvajuttki pajatab, et vanapaar, kes koos elanud seitsekümmend aastat, läheb abielu lahutama ning ametniku üllatuse peale, et miks küll ometi, kui nii pikk ühiselu seljataga ja surm ilmselt peatselt neid endale nõudmas, vastab paar üksmeelselt, et nad ei tahtnud lapsi traumeerida. Aga nüüd on kõik lapsed vanadusse surnud ning nad ei pea enam kellegi pärast koos püsima, sest koos nad juba ammu olla ei taha.
Lapsed ei võida suhtest, kus kliima on külm ja/või tuuline. Kus nad ei näe soojust, hellust, koostööd, hoolimist. Nii tekib neilgi arusaam paarisuhtest kui vaid pragmaatilisest majandus-logistilisest liidust, mitte armastavast arengulavast, kus kõigil on hea olla ja süda laulab. Kus suhe on soe, tähelepanelik ja arvestav. Kus ollakse üksteise jaoks olemas, pakutakse abi ja hoolt. Kus tuleb ette tülisidki, ent kus ka andestatakse, lepitakse, mõistetakse.
Kui üks või mõlemad vanemad on õnnetust suhtest kurvad ja vihased, ei pruugi nad olla enam ka parimad vanemad. Paratamatult vähendab rahulolematus suhtega elurõõmu ja seeläbi väheneb energia, mida lapsele jagada. Ja kui suhtest kaob mehe ja naise vahelt austus ja hoolimine, ei anta sellega lapsele head eeskuju.
Hämmastav, aga eluline tõsiasi on see, et kui vanemad tülitsevad, on nad oma emotsioonidest nii haaratud, et ei märka läheduses viibivaid lapsi. Juhtub sedagi, et vanemad tülitsevad lapse juuresolekul just lapse pärast. Psühholoogiline selgitus, miks vanemad ka laste ees tülitsevad, on järgmine: tugevas stressis inimene ei suuda hoida kaht fookust. Kui inimene on üdini kurb või vihane oma partneri peale, siis ta seda ka väljendab. Sageli ei pane ta tähelegi, et laps on lähedal ega suuda aduda, kui õudne on lapsel sellise emotsioonitulvaga hakkama saada. Paljud vanemad arvavad, et lapsed ei tea nende tülidest ja jahedatest suhetest midagi. Laste jutud räägivad vastupidist – nad on enamasti vägagi teadlikud vanemate suhtes toimuvast ning on ammu kaalunud võimalust, et vanemad võivad lahku minna.
Lahutuse läbi elanud lapsed ütlevad täiskasvanuna enamasti, et nad poleks soovinud, et vanem oleks jäänud suhtesse, kus ta ei tundnud end õnnelikuna.