Читать книгу Jumalate aritmeetika - Katrina Kalda - Страница 1

„Aspyrtos, vennake, nii et sa polegi surnud, asjatult korjasin sind luuhaaval üles tollelt öiselt põllult, kuhu need hullud naised sind, vaene tükeldatud vend, laiali pildusid. Sa tulid mulle järele, kangekaelselt, nagu ma sind varem polnud üldse tundnud – aga kas ma olin sind üldse tundnud –, panid oma tükeldatud liikmed jälle kokku, korjasid nad merepõhjast jälle üles, jäse jäseme järel, ja järgnesid mulle viirastusena, kuulujutuna. Mitte kunagi ei tahtnud sa võimas olla, aga nüüd oled sa võimas. Piisavalt võimas, et mind järele tuua, kas õhku või merepõhja …”

CHRISTA WOLF,

„Medeia. Hääled”1