Читать книгу Tundelukud - Kimmo Takanen - Страница 4

MIS ON TUNDELUKK?

Kui sageli oled elus jõudnud selleni, et tunned või tegutsed ühtmoodi? Kas kerkib mingi tunne ikka üha uuesti esile, mida iganes sa teeksidki sellest pääsemiseks? Kas raskes olukorras tegutsed ikka sama malli järgi, olgugi et oled lubanud endale või teistele oma käitumist muuta? Tundelukud panevad meis liikvele tundeid, mis suunavad kahjustavale tegutsemisele. Olgugi et mõistusega tead, et sul pole mõtet teatud viisil tegutseda, haaravad tunded su kaasa ning peagi märkad, et tegutsed jälle nii nagu varem ja lõpetad juba tuttavas olukorras.

Tundelukud põhinevad sisemistel uskumustel, mis meil on iseendast, teistest inimestest ja üldse elust. Need uskumused ei pruugi olla õieti teadvustatud, olgugi et peegelduvad igal hetkel meie mõtteis, tundeis ja tegutsemises. Tundeluku tõttu mõtleme, et tundelukuga seotud uskumus on tõsi. Kui me ka usuksime, et mingi uskumus on sajaprotsendiliselt tõsi, siis tegemist on ikkagi uskumuse, mitte tõsiasjaga. Need uskumused juhivad meid jõuliselt ja me tegutseme nii, et uskumus muutubki meie tegutsemise tagajärjel meie elu tõsiasjaks. Meie tegevust suunavad suures osas tundelukkude põhjustatud uskumused, kas me teadvustame seda endale või mitte, tahame seda või mitte.

Tundelukud panevad meid uskuma negatiivseid asju iseendast, teistest või maailmast. Kujutle hetke, et usud väite „olen läbikukkuja” täielikku paikapidavust enda kohta. Kujutle, et selle uskumuse tõttu mõtled niiviisi iseendast päevast päeva. Kuidas see mõjutaks su elu? Millise inimesena sa ennast kogeksid? Aga kui püüaksid vältida selliseid olukordi, milles võivad tärgata uskumuse tekitatud mõtted? Kuidas suunaks mõtete vältimine sinu elu? Sa väldiksid väljakutseid ja olukordi, kus võiksid läbi kukkuda.

Võib-olla sa lõpuks ei teadvustaks seda uskumust, olgugi et tegutsemise tasandil jätkaksid vältimist. See ei tähendaks, et uskumus oleks kadunud. Alternatiivina võid teha ükskõik mida, et tunnistada see uskumus vääraks. Püüaksid teha kõike nii veatult ja täiuslikult, et keegi ei saaks sind läbikukkunuks pidada. Selline tõestamine uskumust siiski ei kaota.

Uskumus kaob, kui lakata uskumast. Me hakkame midagi uskuma, kui kogeme, et mingi asi peab paika. Lakkame uskumast alles siis, kui kogeme, et see, millesse usume, ei peagi paika. Sellest ei piisa, et me intellektuaalsel tasandil mõistame uskumuse ebatõelisust. Uskumusest loobumiseks peame lisaks sellele tundetasandil kogema, et tundelukuga seotud uskumus ei pea paika. Uskumused on vastupidavad, kui oleme uskunud neid kogu elu. Kui me viimaks loobume oma uskumusest, siis tundelukk avaneb ja me vabaneme selle võimusest.

TUNDELUKUD ON KAHJUSTAVAD USKUMUSED

Ühtekokku on ära määratletud ja defineeritud 18 tundelukku.

Tundelukud ja nende põhjustatud sisemised uskumused on:

• Alistumine – „ma pean alistuma”

• Emotsionaalne tõkestatus – „tundeid tuleb valitseda”

• Läbikukkumine – „olen läbikukkuja”

• Hülgamine – „nagunii mind hüljatakse”

• Tunnustuse otsing – „teised määravad minu väärtuse”

• Väärkohtlemine – „ükskõik kes võib mind haavata”

• Klammerdumine – „kõike tuleb sinuga jagada”

• Õigustamine – „minul on õigus!”

• Pessimism – „nagunii läheb kõik halvasti”

• Karistatavus – „vigade eest tuleb karistada”

• Sõltuvus – „ma ei saa üksi hakkama”

• Puudulik enesekontroll – „teen, mida tahan, millal tahan!”

• Kaitsetus – „maailm on ohtlik koht”

• Tundevaegus – „keegi õieti ei hooli minust”

• Ohvrimeelsus – „minu ülesanne on teiste vajaduste teenimine”

• Kõrvalejäetus – „ma ei kuulu kuhugi”

• Nõudlikkus – „olen küündimatu”

• Puudulikkus – „olen kõlbmatu”

Tundelukud ei ole psüühilise tasakaalu häired. Need on vägagi levinud ja normaalsed asjad, millega koos elame oma igapäevast elu. Need on vägagi tavalised mõtlemis- ja reageerimisviisid, mille oleme omandanud minevikus. Tundelukud pajatavad sellest, mida me oleme kogenud, läbi teinud ja õppinud oma senises elus. Tõde on see, et meis pole mingit viga, olgugi et tundelukk võib väita teisiti. Ja kui me usume, et meis on midagi viga, jõuame selleni, et tegutseme oma uskumustega võideldes iseendale kahjulikul moel. Tundelukkude kaua kestnud mõju võib põhjustada näiteks masendust, ängi ja kurnatust.

KUIDAS OLED ÕPPINUD MÕTLEMA?

Järgneva näite abil uurime, kuidas me oleme õppinud mõtlema. Mõtle viivu vältel, mis tuleb sulle pähe sõnaga meditatsioon. Selle sõnaga ei pruugi midagi erilist pähe tulla. Jälgi hetke, mis juhtub just nüüd, kui seda loed. Loed raamatust sõna meditatsioon. Su silmad moodustavad sõnast võrkkestale pildi ehk sa saad aistingu. Aju tõlgib aistingu sõnaks ja hakkab sellele mingit tähendust otsima. Sinus toimub reaktsioon, kas tahad seda või mitte. Ka mittereageerimine, see, et midagi ei juhtu, on reageering olukorrale.

Milliseid mõtteid äratab sinus meditatsioon? Kas see on sinu meelest huvitav, müstiline, võõras või miski, mida võiksid proovida? Millise kujutluse see sinus sünnitab, kas sa näed oranžis hõlstis kiilaspäist buda munka kõrvalise kloostri vaikuses, rühikalt lootoseasendis istumas, käed põlvedel, peopesad taeva poole, pöidlad ja nimetissõrmed kergelt kokku puutumas?

REAGEERID OMA KOGEMUSTELE TOETUDES

Reaktsioon toimub vaimus ja kehas. Sisemiselt avaldub see mõtetena, kujutluspiltidena või tunnetena. Millele su reaktsioon tugineb? Tõenäoliselt sellele, mida oled varem oma elus kogenud. Võib-olla oled meditatsioonist midagi kuulnud või lugenud, võib-olla oled seda praktiseerinud. Sul kas on sellest isiklikke kogemusi või siis mitte. Reaktsioon antud hetkel sõnale meditatsioon tugineb sellele, mida oled senimaani oma kogemuste kaudu õppinud. Olgu küsimus mistahes asjas või olukorras, tugineb sinu reaktsioon tõenäolisemalt vanadele kogemustele, mitte sellele, millised on asjad tegelikult just nüüd, praegusel hetkel.

Reaktsiooni lähtekohaks on olukord – me niisiis reageerime olukorrale, milles viibime. Igal hetkel viibime mingisuguses olukorras. Selle teksti lugemine on üks olukord. Olukorra sees on erisuguseid olukordi ja iga hetk on eri olukord. Äsja oli äsjane olukord, nüüd on see olukord. Meie ümber ja meie sees toimuvad pidevalt muutused ja nõnda oleme iga hetk eri olukorras. Sa loed seda teksti, seda lauset, seda sõna. Kogu aeg, iga hetk saad aistinguid ümbritsevast. Sa märkad ümbritsevat aistingute kaudu.

Kõik see, mida võime näha, kuulda, tunda, haista või maitsta, liigub meie meeleelundite kaudu ajju töötlemiseks. Meie keha ja meeled reageerivad olukorras saadud aistingutele. Reaktsioon ei pruugi toimuda teadlikult ja mõtestatult, vaid sageli automaatselt.

Hetk tagasi, lugedes mediteerivast mungast, lõid sellest võib-olla endale kujutluspildi. Kuidas reageeris su vaim sellele ülipikale mediteerimist illustreerivale lausele? Võib-olla mõtled, et reageerisid selles olukorras loetavale ning minevikul polnud sellega mingit pistmist. Teisalt, kui sa ei teaks, mida tähendavad sõnad oranž, hõlst, kiilaspäine, munk, kõrvaline, klooster, vaikus, rühikas või lootoseasend, kuidas võiksid sa siis oma meeles nendest mingi pildi moodustada? Võid selle moodustada, kuna sinus on juba olemas oma käsitus sellest, mida iga sõna tähendab. Sa reageerid antud hetkel loetavale varem õpitule toetudes.

MÕTLED NII NAGU TÕLGENDAD

Me oleme õppinud mõtlema teatud viisil, olgugi et me sellest eriti teadlikud pole. Me õpime mõtlema, kui jälgime oma ümbrust ja paneme tähele, mis meie ümber toimub. Õppimine toimub kas eeskuju varal või vastastikuse mõju olukorras.

Kui ka olukord on inimeste jaoks sama, reageerime, mõtleme ja tunneme erineval viisil. See, et me mõtleme samas olukorras eri moodi, tuleneb sellest, kuidas me asju tõlgendame. Meil on kalduvus tõlgendada asju eri moel.

Vaata ilma õues. On see sinu meelest hea või halb? Kas kõik mõtlevad samal moel? See, et ilm on sinu meelest halb – mida see ütleb ja kelle kohta? Tõde on see, et see ei ütle ilma kohta mitte midagi, sest tegelikkuses ei seostu ilmaga selline omadus nagu halb, see on vaid sinu tõlgendus ilmast. Ilmaga seostub temperatuur, tuule suund ja kiirus, õhuniiskus, õhurõhk, sademete ja valguse hulk. Need on ilma tegelikud tunnusjooned, tõsiasjad.

See, et sina pead ilma heaks või halvaks, ütleb midagi vaid antud hinnangu andja ehk sinu kohta. See räägib sellest, mis on sulle oluline, mida sina hindad, mida oled oma elus kogenud ja õppinud. See ei ütle midagi muud, kuna küsimus on sinu suhtumises ilma. Sinu suhtumine räägib sinu mõtteviisist. See on sinu tõlgendus, sinu arvamus, et ilm on halb. Ilm on selline, nagu on, ja sinu reaktsioon sellele näitab, kuidas sinul on tavaks asjadest mõtelda.

Tegelikkuses ei ole olemas läbikukkumist, nii nagu pole õnnestumist. Küsimus on mõtteviisis. Sa oled õppinud pidama teatud asju läbikukkumiseks, teisi asju õnnestumiseks. Keegi teine mõtleb asjadest teistmoodi kui sina. Ühe meelest on eksamihinne 10 kehv, teise meelest on 8 hea. Milline on tõde? Tõde on see, et küsimus on vaid arvamustes ja suhtumisviisis. Probleem on selles, et me peame neid asju tõeks.

Kui laps näeb, et isa teeb palju tööd, on isa talle eeskujuks ja laps õpib mõtlema, et töötegemine on oluline. Kui last kiidetakse tema saavutuste eest, õpib ta kogetud hinnangu kaudu mõtlema, et oluline on hästi hakkama saada. Nende asjade esiletoomine käesoleval juhul ei tähenda seda, et töötegemine ei tohiks olla oluline või et hästi hakkama saamine oleks väär. Kui mõtlesid nii, siis see oli sinu oma tõlgendus.

KUI SA EI TEA, SIIS TÕLGENDAD

Kujutle, et oled leppinud abikaasa või sõbraga kokku, et te kohtute linnas uues kohvikus õhtul kell kuus. Kell on pool seitse, aga temast pole veel kippu ega kõppu. Ta ei vasta telefonile, kui püüad helistada. Milline on sinu reaktsioon olukorrale? Sa ei või sajaprotsendilise kindlusega teada, milles on küsimus, miks ta hilineb. Kuidas tõlgendad olukorda? Mismoodi kipud sellises olukorras mõtlema?

„Ta on kindlasti unustanud.”

„Ta jääb alati hiljaks.”

„Miks ta ometi endast ei teata?”

„Kas midagi on juhtunud?”

„Kas ta on jälle ära eksinud?”

„Kui ta hooliks, tuleks ta õigeks ajaks.”

„Ma oleksin pidanud talle paremini juhiseid andma.”

Milline on su esimene tunne? Mure, hirm, pettumus, üksindus, süütunne või solvumine? Tõenäoliselt tugineb su reaktsioon ennekõike sellele, mida oled ise varem kogenud ja milliseid kogemusi on sul tema käitumisega seoses. Reaktsioon tekitab sinus mõtteid, tundeid ja keha tundmusi. Mis paneb ühe inimese mõtlema ühtmoodi, teise teistmoodi, olgugi et olukord on samasugune? Sa mõtled nii, nagu oled õppinud mõtlema, tõlgendad nii, nagu sul on kombeks tõlgendada.