Читать книгу Hirmu ja õuduse jutud I. Üleloomuliku kirjanduse antoloogia - Koostaja Raul Sulbi - Страница 8

H. P. Lovecraft

H. P. Lovecrafti (1890–1937) nimi ei vaja eesti lugejale põhjalikumat tutvustamist. Tegu on 20. sajandi mõjukaima ja enim jäljendatud õuduskirjanikuga. Koolkonna mõjukuse, epigoonide hulga ja kestva populaarsuse poolest on temaga võrreldav vaid inglise tondijutuklassik M. R. James. Lovecrafti olulisemad Cthulhu-ainelised tekstid on kõik ka eesti keelde tõlgitud, avaldamata ja avastamata on siinse lugeja jaoks veel hulk kirjaniku varasema loomeperioodi juttudest ning lord Dunsany vaimus loodud kergelt araabialik-valmilikus võtmes kirja pandud nn. Unenäo-tsükkel.

Ka sekundaarkirjandust on Lovecrafti kohta eesti keeles suhteliselt palju leida: alates 1994. aasta 6. Marduse numbris ilmunud Jüri Kallase artiklist «Cthulhu looja» kuni siinkirjutaja põhjalike järelsõnadeni Lovecrafti raamatute «Hullumeelsuse mägedes» (Orpheuse Raamatukogu 1/2011) ja «Vari aja sügavusest» (Orpheuse Raamatukogu 2/2013) lõpus. Ka välismaal on Lovecraft tänapäeval kõige läbiuuritum ja analüüsitum õuduskirjanik Edgar Allan Poe järel.

See on seda kummalisem, et eluajal oli kirjanik väljaspool eksklusiivset austajate ringi üsna vähe tuntud. Ta sündis ja elas suurema osa elust Rhode Islandil Providence’i linnakeses, sai napi ametliku hariduse, kuid oli eraklik ja luges palju ning kujunes üsna silmakirjalikuks ja kitsarinnaliseks inimeseks. Mõlemad ta vanemad lõpetasid elu vaimuhaigena. Kuigi Lovecraft hakkas kirjutama juba teismelisena ning avaldas oma esimese jutu 26-aastasena, õnnestus tal mingigi napi kommertseduni jõuda alles 30ndate eluaastate lõpuks. Suure osa elust vaesuses elanud kirjanikku tema elu ajal ametlik kirjanduskriitika ja -ringkonnad ei tunnustanud, enne surma jõudis raamatukaante vahel ilmuda vaid üks ta lühiromaanidest.