Читать книгу Kalevipoeg 2.0 - Kristian Kirsfeldt - Страница 2

Okei, davai, Vanemuine!

Moodne eepos mõlgub meeles.

Tänapäeva tegemistest

tahan teksti tekitada.

Mineviku mälestused

praegusaega paika passin,

moodsamini läbi mängin,

stiili sutsukese sätin.

Kõrtsulauas kostev kõne

eesti keelena lä’eb kirja.

Linnalood, ükskõik kus kuuldud,

Eesti pärimuseks passin.

Kõike räpakalt tsiteerin,

umbes täpselt kirja panen.

Sünnib uuem ajalugu,

tänapäeva tõsielu.

Kehtigu see eepos aasta,

kui on sobiv, kõlbab kaheks;

kümme juba liiaks läheb,

uus siis keegi kirjutagu!