Читать книгу Pärast tõde, tõe pärast - Lee McIntyre - Страница 6

Mida siis teha? Esimese sammuna tõejärgsusevastases võitluses tuleb aru saada selle tekkeloost. Mõnele vaatlejale võib tunduda, et tõejärgsuse sõna ilmus 2016. aastal eikusagilt, aga see ei pea paika. Sõna „tõejärgsus” on viimasel ajal (Brexiti ja USA presidendivalimiste pärast) võib-olla rohkem kasutatud, aga tegelikult ulatuvad selle nähtuse juured sügavale tuhandete aastate tagusesse minevikku, kui evolutsiooni käigus kujunes välja inimese kognitiivne irratsionaalsus, mis on ühtmoodi omane nii liberaalidele kui ka konservatiividele. Nagu eespool jutuks oli, on tõejärgsuse juured ka teadusdebattides objektiivse tõe võimatuse üle, millega on rünnatud teaduse autoriteeti. Hiljuti meediamaastikul toimunud muutused on kõike seda süvendanud. Tõejärgsuse fenomeni mõistmiseks on aga valmis juhend õnneks juba olemas.

Kahe viimase aastakümne jooksul plahvatuslikult kasvanud teaduslike tõendite eitamisest sellistel teemadel nagu kliimamuutused, vaktsiinid ja evolutsioon, on sündinud taktika, mida praegu kasutatakse tõejärgsuse edendamiseks. Inimese loomupärane kognitiivne kallutatus, teaduslik tähenärimine tõe olemuse teemal ja meedia ekspluateerimine olid parempoolsete rünnakutes teadusele juba varem omal kohal. Lihtsalt praegu hõlmab lahinguväli kogu faktilist tegelikkust. Kui varem vaieldi ebasoosingusse sattunud teadusteooriate üle, siis nüüd on teemaks USA Pargiteenistuse foto või CNNi video.

Kuigi tõejärgsus kui nähtus võib tunduda võõrastav ja arusaamatu, ei ole selles midagi segast ega mõistetamatut. Ometi ei ole see ka nii lihtne, et selle saaks panna ühteainsasse sõnasse: Trump. Maailmas, kus poliitikud võivad faktidele vastu vaielda ilma selle eest mingit poliitilist hinda maksmata, on tõejärgsusel rohkem kaalu kui ühelgi konkreetsel inimesel. Tõejärgsus on olemas nii rahvas kui ka selle juhtides. Seda toetavad jõud on jõudu kogunud juba mõnda aega. Seepärast usungi, et parim võimalus tõejärgsusest aru saada on uurida selleni viinud tegureid. Kuigi Brexiti hääletus ja USA presidendivalimised näivad olevat tõejärgsusega lahutamatult seotud, ei olnud kumbki neist selle põhjus, vaid hoopis tagajärg.