Читать книгу Natside kuld ja hästi hoitud saladus - Marcus Wallén - Страница 4

Kohale kutsuti Krakówi ülikooli ekspertide tiim. Selleks ajaks olid kogu maailma ajakirjanikud jõudnud juba kohapeal ära käia. Paralleelselt korraldatud uurimise tulemusena jõudsid eksperdid hoopis teisele järeldusele.

„Mingit rongi ei ole,” teatas tiimi juht Janusz Madej 2015. aasta detsembris. Oletatav rong radaripiltidel oli tegelikult looduslik maa-alune kõrvalekalle, esimesi mõõtmistulemusi oli tõenäoliselt mõjutanud rööbaste kohal kulgev kaabel.

Projekt naerdi välja. Poola võimud kannatasid piinliku hetke vaikides ära.

Kuid ka negatiivsesse tulemusse suhtuti kahtlusega. Aardekütid jätkasid otsimist.

Mujal nimetati natside kullarongi lugu odavaks PR-trikiks, millega olevat tahetud meelitada turiste suhteliselt vaesesse piirkonda, kus traditsioonilised sissetulekud kaevandustest olid juba ammu kokku kuivanud.

Kas miski kõneleb selle poolt, et ühel ilusal päeval võivad aardekütid Edela-Poola maapõuest siiski kullarongi leida?

„Ei, see on jama,” naerab kirjanik Ian Sayer ja seletab, kui ebatõenäoline see tees tegelikult on.

Poolas valitsenud kullapalaviku ajal osales ta eksperdina mitmes ajalehe- ja teleintervjuus. Sayeri seisukoht on selge. Sõja ajal polnud selles piirkonnas kunagi mingeid suuremaid kullakoguseid. Puudub ka igasugune ametlik dokumentatsioon selle kohta, nagu oleks aare sinna üldse kunagi viidud.

Ian Sayerit lõbustab Poola aardejahi absurdne aspekt. Kuid samal ajal nendib ta, et 2015. aasta hüsteeria võis suurendada tema raamatu läbimüüki, mis tegelikult käsitles ju hoopis teist aaret.

„Nazi Gold”, mille ta kirjutas koos Douglas Bottingiga, ilmus esimest korda 1984. aastal. Uued trükid anti välja 1998. ja 2003. aastal. Alates 2014. aastast on kirjastus igal aastal uue trüki avaldanud. 2018. aastal ilmus teos esimest korda saksa keeles.

Nõudlus on suurem kui kunagi varem.

Pole paha 33 aastat vana raamatu puhul, mis erinevalt väidetavast leiust Poolas käsitleb tõelist aaret Baieri Alpides.