Читать книгу Kommenteeritud juudi anekdoodid - Margit Prantsus - Страница 7

„Mis on elu?“ on peaaegu sama filosoofiline küsimus kui „Mis on tõde?“. Nagu kaks rabi kord kellegi matustel arutasid: „See, et inimene suri, ei ole veel tõendus selle kohta, et ta on elanud.“

Enamik juute usub ja ka rabid õpetavad seda, et Jumal on neile elu andnud, pannud nad kulgema mööda ajatelge, ja niisiis ei peaks inimene püüdma kramplikult uurida, mis oli enne teda, mis on taevas ja mis on maa all. Inimene liigub mööda oma ajavagu – tänasest päevast järgmisesse päeva. Heebreakeelse piibli esimene täht on bet – see on suletud tagant, ülevalt ja alt ning vaid eestpoolt on see avatud. Niisugune on ka inimese elu.

Siiski küsivad juudid küsimusi küllap kõige kohta siinses elus, vaidlevad kõige üle ja tundub, et ainus teema, mida ei panda kahtluse alla, on Jumal – Tema olemasolu ja jõud. Aga kõik muu kuulub igal juhul arutluse alla! Muidu ei oleks elu üldse elu!

Juudi rahva eluringi tähtsamad etapid on rabidel peensusteni lahti seletatud, enamjaolt on aluseks pühakiri. Juba siis, kui laps on alles emaüsas, kehtivad teatud kombed, millest tulevane ema peaks kinni pidama. Seegi on läbi arutatud, millal saab loodet nimetada omaette inimeseks. Siis sünnib see uus inimene siia ilma, läbides kohe olulised rituaalid: poisslaps lõigatakse ümber ja talle pannakse nimi; kui ta on esmasündinu, toimub esmasündinu lunastamise tseremoonia; kindlal ajahetkel hakkab rabi talle tähti ja jumalatarkust õpetama; siis on vaimulikus mõttes täiskasvanuks saamise verstapost bar-mitsvá, tüdrukul bat-mitsvá; siis ta kihlub, abiellub, elab ja sureb. Juudi usu reegleid järgib inimene just nii, nagu ta süda tunneb. Kord omaks võetud reeglid annavad turvatunde ka siis, kui kõrvalseisjad neis kahtlevad.

Mõned asjad on elus niigi ilmsed. Aga siiski on tore neid osatades või irooniliselt taas tõdeda. Kohe justkui kergem hakkab...

Kui tegid midagi head, siis varju pärast seda kohe ohutusse paika. Et sind „tänulikkuse“ lööklaine ei tabaks!

Ammu on teada, et õiglus on maa pealt kadunud! Ja mõned asjad on ikka täitsa paigast ära...

Mispärast ei saa inimene elada südameta, kopsudeta, maksata? Ajudeta inimesed elavad ju põlvkondade kaupa...

Aga naerata ja elu naerab sulle vastu:

Eile käisin linnas, telliskivi käes ja lai naeratus näol. Kõik andsid mulle teed, isegi tramm! Seega – naerata inimestele ja nad muutuvad paremaks!

...kuigi kehtib seegi tõsiasi, et...

Mõne inimese vaateväli on nullraadiusega ring, mida ta nimetab seisukohaks.

Elu on raske. Kui piltlikumalt väljenduda, siis:

Inimesed on kui küünlad. Nad kas põlevad või neid topitakse kuskile.

...vägisi tundub, et selleks...

...et sõnad ei läheks tegudest lahku, tuleb elus olla vait ja mitte midagi teha.