Читать книгу Missioonimajandus - Mariana Mazzucato - Страница 2

Mariana Mazzucato
Missioonimajandus

Originaali tiitel:

Mariana Mazzucato

Mission Economy

A Moonshot Guide to Changing Capitalism

Penguin Books

2021

Raamatu väljaandmist on toetanud Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Copyright © Mariana Mazzucato, 2021

© Tõlge eesti keelde. Kalev Lattik, 2021

Toimetanud ja korrektuuri lugenud Jürgen Tamme

Kujundanud Britt Urbla Keller

ISBN 978-9985-3-5321-9

e-ISBN 9789985354179

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2021

www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

Trükikoda OÜ Greif

Kõigile, kes pühendavad oma elu sellele, et tuua ühiskondlik siht ja ühised hüved väärtusloome keskmesse

Autorist

Mariana Mazzucato on Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) innovatsiooni- ja ühiskondliku väärtuse ökonoomika professor ning innovatsiooni ja ühiskondliku eesmärgi instituudi (Institute for Innovation and Public Purpose – IIPP) asutaja ning direktor. Ta on võitnud rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas 2020. aastal John Von Neumanni autasu, 2019. aastal Euroopa akadeemiate Madame de Staëli kultuuriväärtuste auhinna ja 2018. aastal Leontiefiautasu majandusmõtte piiride laiendamise eest. Ameerika ajakirja New Republic hinnangul kuulub ta kolme tähtsaima uuendusmõtleja sekka ja Wired nimetas teda üheks neist 25 juhist, kes kujundavad kapitalismi tulevikku. Laialt tunnustatud raamatus „Ettevõtlik riik – kummutades ava- ja erasektorit vastandavaid müüte” (2013) uuris ta riigi tähtsat rolli majanduskasvu edendamisel ning teoses „Kõige väärtus: andmine ja võtmine üleilmses majanduses” (2018) vaatles, kuidas väärtuse loomist tuleb hinnata kõrgemalt kui väärtuse ärakasutamist. Ta nõustab poliitikakujundajaid üle kogu maailma innovatsioonile tugineva kaasava ja kestliku kasvu küsimustes. Praegu tegutseb ta muu hulgas Šoti valitsuse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi majandusnõunikuna, OECD peasekretäri nõuandjana ja ÜRO arengupoliitika komitee liikmena. Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni voliniku erinõunikuna koostas ta mõjuka aruande missioonikesksest teadusest ja innovatsioonist Euroopa Liidus, andes missioonile Euroopa Komisjoni programmis „Horisont 2020” uue kaaluka rolli.

See raamat on pühendatud kõigile neile, kes võitlevad üldise heaolu nimel.

Tänusõnad

Mul on olnud viimastel aastatel õnn töötada poliitikakujundajatega, kellega olen saanud arutada paljusid selle raamatu ideid. Suuresti ongi see raamat pühendatud neile.

Minu püüdlus luua riigi ümbermõtestamise kaudu uus kapitalismikäsitlus sai alguse umbes kümme aastat tagasi, kui asusin eest vedama kogu maailma avalike organisatsioonide juhtide koostööd, mille raames üksteiselt õppida – täpsemalt selleks, et paremini mõista, kuidas loobuda juurdunud ja mugavast turutõrgete kohendamisest, et siseneda turgude loomise ja kujundamise ambitsioonikasse ja riskantsesse maailma. Need juhid on selliste organisatsioonide eesotsas nagu USA kaitseministeeriumi kaitsealaste teadusuuringute agentuur DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency), USA valitsuse energeetikaalaste teadusuuringute agentuur ARPA-E (Advanced Research Projects Agency – Energy), USA terviseamet (NIH) ja kosmoseagentuur NASA; Euroopa Komisjon ja Euroopa kosmoseagentuur, BBC, Suurbritannia valitsuse digiteenuste amet ja innovatsiooniagentuur; Iisraeli riiklik riskikapitali fond Yozma ja Iisraeli valitsuse innovatsiooniagentuur; Rootsi arengufond Vinnova; Soome arengufond Sitra; ning riigipangad nagu KfW Saksamaal ja BNDES Brasiilias. Kõigis nende juhtidega peetud vestlustes tuli ilmsiks ehe soov luua avalikule võimule uus raamistik. Sai selgeks, et suurte tehnoloogiliste ja ühiskondlike katsumuste ületamiseks on tarvis julget portfellikäsitlust, selliste vahendite nagu hangete ümberkujundamist ja korralikku majandusteooriat, et astuda vastu käsitusele jätkuvast ja kindla suunaga kasvust. Nende inimestega lävimine on tohutult rikastanud mu arusaama nii-öelda pärismaailma keerukusest.

Töö ajendas mind ka asutama Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) innovatsiooni ja ühiskondliku eesmärgi instituuti (IIPP). Eesmärk oli asendada kahepoolne suhe avasektori organisatsioonidega sellise platvormiga, kus on võimalik süsteemselt uurida, kuidas korraldada valitsemist teistmoodi. Koostame IIPP-s uut õppekava, mille lähtekohaks on eeldus, et riigiteenistujad pole pelgalt turu kohendajad, vaid väärtuse kaasloojad ja kujundajad. Muu hulgas uurime aktiivselt, millist väärtust luuakse ning kas see on inimestele ja planeedile kasulik. Kuidas on võimalik mõõta ühiskondlikku väärtust? Milliseid uusi osalusstruktuure on vaja, et kujundada kaasav protsess ning samal ajal järgida demokraatlikult legitiimseid prioriteete, näiteks rohekurssi või uut heaoluriigi käsitlust? Oleme mitmel pool maailmas töötanud koos poliitikakujundajatega uuendusprojektides, mis on andnud sisendit meie õppe- ja uurimistööle, teiselt poolt aga osalenud näiteks Šotimaal avaõigusliku panga loomises ning aidanud ümber mõtestada EL-i innovatsioonipoliitika tööriistu ja töötada välja Manchesteri linna kliimaneutraalset poliitikat.

Ülikoolis, mille üksused ajavad rangelt oma asja, ei ole võimalik uurida, kuidas valitseda teistmoodi. Sestap tänan UCL-i juhte – rektor Michael Arthurit, teadusprorektor David Price’i ja endist Bartletti teaduskonna dekaani Alan Penni, kes üheskoos mitte ainult ei värvanud mind, vaid lasid mul luua sellise IIPP, kus poliitikal ja praktikal on samasugune kaal kui õpetamisel ja uurimisel, kusjuures nende vastastikune tagasisidestamine on meie peamine eesmärk.

Samuti tahan tänada mitut poliitikamaailma juhti, kes on minuga aastate jooksul tihedat koostööd teinud ja andnud siinse raamatu jaoks hulga mõtteid. Selles nimekirjas on endine Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi volinik Carlos Moedas, kes valis mu oma isiklikuks nõunikuks. Tema meeskonnaga õnnestus meil viia EL-i õigusaktidesse missioon kui instrument (sellest räägin 5. peatükis). Sinna kuulub Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon, kes usaldas mind looma koos tema meeskonnaga uut missioonikeskset avaõiguslikku panka. Seal on ka Suurbritannia äri-, energeetika- ja tööstusstrateegia ministeeriumi riigisekretär Greg Clarke, kes kuulas mind lõputult selgitamas, miks ei peaks tööstusstrateegia keskmes olema sektor iseeneses, vaid selle eesmärgid, ja palus mul seepeale moodustada missioonikeskse tööstusstrateegia komisjoni, mida ma juhtisin koos lord David Willettsiga – kolleegiga, kes oli kogunud ülikoolide ja teaduse riigiministrina tohutult teadmisi. Lõpuks kuuluvad sesse loetellu poliitikakujundajad, kellega olen hiljaaegu alustanud tihedat koostööd: Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa, kelle riik seisab silmitsi ränkade keerdküsimustega, sealhulgas riigi toimimisvõimega, kuid kes tunneb kütkestavalt tarmukat huvi uute majandusmudelite vastu; Itaalia peaminister Giuseppe Conte, kes võttis mu oma erinõunikuks ja lubas mul aidata kujundada Itaalia koroonajärgset taastamiskava, kasutades riigi kliima-, tervise- ja digivaldkonna probleemide lahendamise raamistikuna missioonikäsitlust; Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus, kes asutas terviseökonoomika nõukogu ja kutsus mu seda juhatama; ning Londoni Camdeni volikogu juht Georgia Gould, kellega võtan ette uue seikluse: Camdeni uuendamiskomisjoni. Komisjoni eesmärk on kasutada missioonikeskset käsitlust, et hõlmata Camdeni volikogu majandusplaani uued osalusprotsessid ja juhtimismudelid. Viimase aasta jooksul on mind iseäranis inspireerinud selle komisjoni liige George Mpanga (üldiselt tuntud artistinimega George the Poet), kes tahab olla kindel, et meie kehvasti toimiva ja ebavõrdse majanduse reformimise suured ideed oleksid seotud uute loojutustamise vormidega.

Samuti tahan tänada isa Augusto Zampinit, Vatikani koroonast taastumise töörühma juhti, kes on koos paavst Franciscusega õpetanud mulle palju pakilise vajaduse kohta leida majanduses ühishüvise käsitlus.

Pean märkima, et teha poliitikutega sedavõrd lähedast koostööd on mõnevõrra riskantne: puhuti võidakse ideid vääriti tõlgendada ja valesti rakendada. Kui seda tehakse tegutsemise kaudu õppides, on kõik hästi. Selle raamatu eesmärk ongi aidata avasektoril näha end õppiva organisatsioonina. Tänan kolleege, kes lugesid raamatu mustandit – muist tervenisti, teised lõiguti – ja tegid ääretult kasulikke märkusi. Nende seas on mu kauaaegne mentor Carlota Perez (kes tuletab mulle meelde, et kunagi ei tohi unustada tervikpilti) ja järgmised kolleegid tähestiku järjekorras: Antonio Andreoni, Guendalina Anzolin, Rosie Collington, Brian Collins, Rowan Conway, Josh Entsminger, George Dibb, Ryan Farrell, David Frayman, Simone Gasperin, Dan Hill, Rainer Kattel, Katie Kedward, Henry Li, Laurie Macfarlane, Giulio Quaggiotto, Josh Ryan-Collins ja Asker Voldsgaard. Põhjalike kommentaaride eest olen sügavalt tänulik ka NASA vanemnõunikule Patrick Beshale ja Euroopa Komisjoni ametnikule Robert Schröderile.

Nagu mu eelmisegi raamatu puhul, sain tohutult kasu tihedast koostööst ajakirjaniku ja toimetaja Michael Perstiga, kes aitas tõlkida mu mõtted lihtsamasse keelde. Meie pikad vestlused Lord Stanley pubis (jälle!) olid läbi põimitud neist keerdküsimusist, millega avasektor kogu maailmas silmitsi seisab, ja aruteludest laeva juhtimise üle. Tema sarm, soojus ja sõprus oli mulle sama tähtis kui tema hoolikas toimetajatöö.

Toimetamise lõppjärgus abistas mind kannatlik toimetaja Rachel Farrell, kes muutis puntrasse jooksnud teksti elegantseks ja loogiliseks. Tema väsimatu töö lastekasvatamise kõrval päeval, ööl ja nädalavahetusel lubas mul alustada uut nädalat tundega, et pidevad muutused hakkavad lõplikku vormi võtma.

Mul õnnestus ka veenda oma Põhja-Londoni naabrit ja kauast peretuttavat Dennis Yandolit raamatut kriitilise pilguga läbi lugema ja täiendama neid lugusid, mille ajendiks oli olnud tema kirg kuulendude vastu. Tihti tuli ta meie kokkusaamistele T-särgis, millel ilutses Apollo 13 või JFK pilt.

Samuti tänan Allen Lane – Penguini toimetajat Stuart Proffitti, kelle põhjalik toimetajatöö ja kommentaarid avardasid raamatu piire. Ta etendas saatana advokaati ja utsitas mind tagama, et raamat ei tegeleks üksnes valitsemise, vaid samavõrra kapitalismi ümbermõtestamisega. Suur aitäh ka ülejäänud Penguini tiimile: Etty Eastwood, Ania Gordon, Taryn Jones, Linden Lawson, Rebecca Lee ja Alice Skinner. Mu agent Wylie’s Sarah Chalfant ning tema suurepärased kolleegid Ekin Oklap ja Alba Ziegler-Bailey aitasid mul liikuda rahvusvaheliste kirjastajate maailmas, leides samas alati aega esitada peatükkide ja ettepanekute kohta julgustavaid kommentaare.

Lõpuks tänan oma abikaasat Carlo Cresto-Dinat, kes õhutas mind pidevalt mõtisklema kultuurivaldkonna keskse rolli üle meie püüdluses kujutleda ja kujundada loovalt seda elu, mida me tahame elada. Ja suur aitäh teile, mu lapsed Leon, Micol, Luce ja Sofia, kelle naer, lust, küsimused, mängurõõm, eriti aga sügav empaatia ümbritseva vastu muudavad kõik muu teisejärguliseks ja on kogu nähtud vaeva väärt.