Читать книгу Luule - Marie Heiberg - Страница 5

Ma leidsin sind. Ei enam ära tunnud,

nii haavatud ja alandatud sa

kui kuningas kui teda orjad sunnud

aujärge vahetama maanteega.

Kus rüütlid maha jätsid ta kesk ohtu

ja äraandsid kõrged aated siis —

ta pidi kannatama ülekohtu

ees vaikides — kuis võimetute viis.

Võib olla, et hing otsides ühtainust

läks sinust mööda oma murega,

sai vale teele võrgutatud vainust

ja unustas kord oma Jumala.

Mu hinge aladel nüüd tõused üles

sa sirgelt elumure suuruses

ja otsid omi tähti taeva süles...

Ma leidsin sind, mu Mina, leinates.