Читать книгу Elu oli laif: Matti Nykänen - Marko Lempinen Jussi Niemi - Страница 3

Miks kirjutada raamat Matti Nykänenist, kellest oli juba enne tema surma valminud kaks elulooraamatut? Kas suusahüppelegendi kohta pole siis tõesti ära räägitud kõik, mis vähegi võimalik – hoolimata sellest, et viimase raamatu ilmumisest on kulunud juba enam kui 15 aastat?

Need küsimused tekivad ilmselt paljudel, kes käesoleva raamatu avavad. Autoritena valisime Jussi Niemiga aga hoopis vastupidise lähenemise: otse loomulikult peaks Mattist just nüüd elulooraamatu kirjutama! Otsustasime rõhutatult seada raamatu keskmesse Matti karakteri, rääkimaks loo, kus inimene oma meelemaastikega on esikohal ning alles siis järgnevad teod ja tagajärjed. Matti erakordses elus on nimelt väga palju mõõtmeid, mille mõistmine võib aidata erinevates elufaasides olevaid inimesi.

Mina tutvusin Mattiga ajakirjanikuna 2010. aastate alguses. Peatselt saime sõpradeks. Kirjutasin „Masast” järgnenud aastate jooksul lugematu hulga artikleid, kuid meie telefonivestlused käsitlesid tavaliselt hoopis muid teemasid – kõike, mida omamehelik jutuajamine hõlmata võib. Nende vestluste käigus kerkis paaril korral esile ka Matti eluloo kirjutamine. Ta ise ütles, et igatseb sellist teost, mis kataks kogu ta elu oma värvikirevuses. Mattil oli plaan veel paljuski oma kaalukas sõna sekka öelda.

Kui Otava pärast Matti kahetsusväärset surma pakkus mulle võimalust raamat käsile võtta, pidasin seda isegi oma kohustuseks. Võimalus tunda spordilegendi nii hästi oli minu privileeg ja ma janunesin selle järele, et saaksin enda arvamust Mattist maailmaga jagada.

Ent kuna projekt oli algusest peale suur väljakutse, otsustasin kaasata sellesse inimese, kes tundis Mattit veel paremini kui mina: muusik Jussi Niemi. Jussi jälgis Matti elu n-ö esireast peaaegu 30 aastat. Jussi oli Matti jaoks hea sõber, aga ka oluline tööandja ning nägi palju sellist, millest keegi pole varem kuulnud. Ta oli selle raamatu valmimisel asendamatu tugi.

Käesolev raamat põhineb lisaks meie enda kogemustele ja teadmistele Mattist ka enam kui sajal intervjuul ning lugematutel arhiivimaterjalidel. Peale selle tegime mõlemad hulganisti taustaintervjuusid. Nimekirja intervjueeritud inimestest leiate raamatu lõpust. Suurem osa Mattit tundnud inimestest nõustus intervjuuga, vaid käputäis keeldus eri põhjustel. Intervjueeritavate hulgas oli Matti lähedasi, sugulasi, sõpru, naisi, konkurente, treenereid ning muusikutest semusid; psühholooge ja teiste valdkondade spetsialiste, sportlasi ja arvamusliidreid.

Kui intervjuud olid tehtud, leppisime Jussiga kokku, milliseks raamat kujuneb. Minu ülesanne oli kirja panna lugu ise. Stiililistel põhjustel otsustasin teatud kohti dialoogi abil dramatiseerida. Raamatus on jutuajamised esitatud sellistena, nagu meenutajad neid mäletavad. Dialoogide õigsust – nagu ka ülejäänud sisu – oleme püüdnud kontrollida erinevatest allikatest ka juhul, kui esmane allikas on esile toodud.

Absoluutse tõe avaldamine Matti Nykäneni kohta on raske, kui mitte võimatu. Meie seast lahkunud uljaspeast on liikvel nii palju erinevaid lugusid, et oli raske otsustada, millised neist raamatusse valida. Otsustasin üsna varakult, et ma austan Matti pärandit kõige paremini, rääkides asjadest nii, nagu need aset leidsid – sündmusi vähimalgi määral ilustamata, aga samas suusahüppeikooni austades. Jussi jagas minu arvamust täielikult.

Kui valesid piisavalt palju korrata, muutub tõde üha hägusemaks. Matti puhul on läinud pigem nii, et tõeliste juhtumuste ohtrus on muutnud keeruliseks valede tuvastamise. Kuid iga vale kasvatab võlga tõe ees. Seda võlga maksame me nüüd tagasi.

Head lugemist soovides Marko Lempinen & Jussi Niemi