Kolm saagat Põhjamaade muinasajast

Оглавление

Mart Kuldkepp. Kolm saagat Põhjamaade muinasajast

Saateks

Hervöri ja Heiðreki saaga

Ühekäelise Egili ja Ásmundr Berserkitapja saaga

Eirekr Ränduri saaga

Vanapõhja nimede hääldamisest

Tõlkest

Hervöri ja Heiðreki saaga

1. Arngrímist ja tema poegadest

2. Hjörvarði vanne

3. Lahing Sámseyl

4. Hervöri pulmad ja Heiðreki minemakihutamine28

5. Heiðrekr aitab kuningas Haraldit*

6. Kuningas Höfundi nõuanne*

7. Kuningas Heiðreki reisid*

8. Kuningas Heiðrekr annab vande*

9. Gestumblindi mõistatused*

10. Gootide ja hunnide lahing*

11. Rootsimaa kuningatest*76

Ühekäelise Egili ja Ásmundr Berserkitapja saaga

1. Kuningatütar Brynhildi kadumine

2. Bekkhildi kadumisest ja Ásmundist

3. Ühekäelisest Egilist

4. Egili ja Ásmundi võitlus

5. Kaaslased kohtuvad Kotkanokaga

6. Ásmundist ja Áránist

7. Áráni surm

8. Ásmundr tapab berserkid

9. Egill astub hiiglase teenistusse

10. Egill pääseb hiiglase juurest vabaks

11. Egill jääb oma käest ilma

12. Kotkanokast ja tema õdedest

13. Kotkanoka katsumused

14. Egill saab oma käe tagasi

15. Gauti ja Hildiri pulmad

16. Hiiglaste tapmine

17. Pulmadest

18. Ásmundist ja verevendadest

Eirekr Ränduri saaga

1. Eireki vanne ja reis Miklagarði*

2. Eireki küsimused kuningale

3. Nimekaimud jätavad hüvasti kivisilla juures

4. Nägemused, mida Eirekr Paradiisis nägi, ja tarkused, mida ta seal teada sai

5. Eirekr Rändur heidab hinge

Kirjandus

Отрывок из книги

Islandi keskaegne saagakirjandus on niivõrd mitmekesine, et seda kui tervikut on raske mingisugustegi temaatiliste raamidega piiritleda. Saagade hulka kuuluvad nii ladina keelest tõlgitud historiograa-filise, entsüklopeedilise ja religioosse sisuga tekstid (näiteks hagiograafiad ehk postula sögur), valdavalt Islandil kirjutatud ja Norra kuningasuguvõsadest jutustavad kuningate saagad (konunga sögur), peamiselt keskaegsete islandi talupoegade omavahelistest kisklemistest ja verevaenust rääkivad islandlaste saagad (íslendinga sögur) kui ka legendaarsetest kuningatest ja ammustest kangelastest kõnelevad muinasaja- ehk vana-aja saagad (fornaldar sögur). Loetelu ei ole kaugeltki ammendav.[1.]

Selle raamatu kolme saagat on arvatud viimati mainitud nn. muinasajasaagade hulka. See nimetus viitab kujutatavate sündmuste toimumisajale ja kaudselt ka -kohale. Nende saagade tegevustik toimub enne Islandi asustamist 9. sajandi teisel poolel ja Norra ühendamist kuningas Haraldr Kaunisjuukse poolt (islandi keskaegses kirjanduses peeti neid sündmusi kaasaegseteks) ning hõlmab suure rahvasterändamise perioodi ja varasemat viikingiaega. Ka sündmuskohad jäävad väljapoole Islandit: need katavad suure osa Põhja-Euroopast ning kanduvad vahel väga kaugetesse maadesse (Kreeka, India), rääkimata täiesti müütilistest paikadest (näiteks Glæsisvellir, Jötunheimr). Muinasajasaagade peategelasteks on muistsed kangelased, kes on ehk osalt ajaloolise või müütilise tagapõhjaga, kuid kelle tegude ja iseloomujoonte kujutamisel on olulisim siiski saagaautori enda looming.

.....

Kõige tähelepanuväärsem saagas leiduvatest luuletustest on siiski viimane, „Hunnide ja gootide lahing“ (tuntud ka kui Hlödskviða, „Hlödi laul“), tõenäoliselt üks vanemaid vanapõhja luuletusi, mis on – ehkki võrdlemisi halvas seisus – meieni jõudnud. Erinevalt „Hjálmari surmalaulust“ ja „Angantýri äratamisest“, mille mõistmiseks tuleb tunda proosakonteksti, oli „Lahing“ ilmselt iseseisev teos, milles otsene kõne vaheldus jutustavate osadega. Kahjuks on poeemist teadmata hulgal värsse kaduma läinud: osa neist kindlasti seetõttu, et saaga peamise käsikirja R lõpp on defektne, osa tõenäoliselt juba ammu enne saaga kirjutamist – enamik uurijaid on arvanud, et luuletuses on rohkem kui üks ajaline kihistus (vt. Tolkien 1960: xxii).

Vähemalt Christopher Tolkien on arvanud, et ka vanima kihistuse aluseks pidi olema mingi veel vanem luule. Selle kasuks räägivad mõned väga kauged kohanimed, mis on sealtkaudu 13. sajandi saagateksti jõudnud. Need on näiteks Karpaadid (Harvaða-fjöll), Dnepr (Danparstaðir), Sileesia mäeahelik Jeseníky (Jassar-fjöll) ja Dvina (Dúna), mis kõik viitavad iidsetele gootide asualadele 3.–4.

.....