Читать книгу Midagi tõelist - Martin Algus - Страница 9

Nüüd pole pääsu?

Jah?

Nüüd tuleb kõik ära rääkida?

Nüüd, kui me juba omadega siia oleme jõudnud.

Kui see sahin tollest paugust viib mõistuse nigu peakoorest välja ja sa näedki hetkeks kõike kõrvalt, hõljud tolles seinteta ruumis, kuhu ilmuvad näod ja hääled ja kõik too, mis sa kunagi teind ja tundnud oled. Too kõik ilmub nigu õlise läbipaistmata vee alt, nigu varjust, ta hõljub raskest mustast pimedusest ja sa ei saa ta eest kuskile pakku minna. Sa oled siin, tolle kriipiva ragina sees ja sa ei saa liigutada. Sa ei saa oma silmi ega kõrvu kinni katta.

Sa oled siin.

Sina ja toosama ragin, kuskil siin, otse silmade vahel.

Too hirmus müra, mis võib järsku taevani kasvada ja kõik tükkideks kiskuda.