Читать книгу Kesköö raamatukogu - Matt Haig - Страница 4

Taevast katvad tahmakarva pilved kajastasid täpselt Nora hingeseisundit, kui ta mööda Bedfordi ringi hulkus, otsides põhjust, miks elada. See linn oli meeleheite konveierilint. Kivipuruviimistlusega spordikeskus, kus isa oli kunagi vaadanud teda ujumas üht basseinipikkust teise järel; Mehhiko restoran, kuhu ta oli viinud Dani fajita’sid sööma; haigla, kus oli ravitud tema ema.

Dan oli saatnud talle eile sõnumi.

Nora, ma tahaksin su häält kuulda. Kas me võiksime rääkida? D x

Ta oli vastanud, et on tobedalt hõivatud (LOL⁴). Midagi muud olnuks võimatu öelda. Mitte sellepärast, et ta mehest enam ei hoolinud, vaid just sellepärast, et hoolis. Ja ei soovinud talle taas haiget teha. Ta oli hävitanud Dani elu. Mu elu on segi paisatud, oli mees teatanud talle purjuspäi saadetud sõnumites varsti pärast ärajäänud pulmi, kui Nora kaks päeva varem alt ära oli hüpanud.

Universum püüdles korrastamatuse, entroopia poole. See oli termodünaamika alusseadus. Kas polnud see ehk kogu eksistentsi alusseadus?

Kui kaotad töö, järgneb muud paska.

Puuvõrades vihistas tuul.

Hakkas sadama.

Ta suundus ajalehepoodi varju, täis sügavat – ja nagu selgus, õiget – eelaimust, et asjad lähevad veel hullemaks.