Читать книгу Bob Ellerhein - Maximilian Põdder - Страница 4

„Jumalaga, Bob! Ela priskeste ja saada meile õige pea sõnumeid, kui sa kohale oled jõudnud!“ – „Head õnne!“ – „Jällenägemiseni!“ – hüüdsiwad mitmed hääled nooremehele jumalagajätmiseks, kes praegu ennast turtsuwa ja tossawa aurulaewa parda najale toetas, mida Jummi nali Falkenbergi tossukünaks oli nimetanud, teised inimesed aga tema päris ristitud nime järele „Aleksandriks“ hüüdsiwad. Lugeja saab juba aimanud olema, et see „Bob,“ kellele need õnnesoowid tee peale kaasa anti, keegi muu ei olnud, kui meie tuttaw, keda tema ligemad sõbrad weel aurulaewa juure saatma oliwad tulnud.