Читать книгу 8-nädalane veresuhkrudieet. Kuidas kiiresti kaalu - Michael Mosley - Страница 6

Miks just nüüd?

Tavalisi toitumisnõuandeid rünnatakse rohkem kui eales varem. Igivana õpetust „söö väherasvast” on tõsiselt õõnestanud mitmed uuringud, mis näitavad, et see on harva tõhus ja inimesed, kes seda rakendavad, ei jää sellele enamasti kindlaks.

Häda on selles, et kui inimesed loobuvad rasvast, läheb neil kõht tühjaks, ja siis nad hakkavad sööma halbasid ja magusaid süsivesikuid, mis on üks peamisi meile kaasajal osaks saanud toitumiskatastroofi põhjusi.

Vaatamata kõigele pole tavasoovitus ometigi kuigivõrd muutunud. Aastakümneid on hoiatatud rasva eest, samal ajal ignoreerides magusaid süsivesikuid. Paljud meist teavad, mis on nende kolesteroolisisaldus, aga vähesed teavad, kuidas käitub veresuhkur, rääkimata insuliinitasemest. Aga me peaksime muretsema, sest veresuhkrunäit tõuseb enneolematu kiirusega.

Ühendkuningriigis on käesoleval ajal peaaegu neli miljonit diabeetikut ja hiljutine šokeeriv leid1 näitas, et eeldiabeediga (veresuhkrutase on ebanormaalselt kõrge, aga jääb allapoole diabeedi näitajaid) inimeste hulk on viimase kümne aastaga rohkem kui kolmekordistunud, kasvades 11%-lt üle 35%-ni.

Haiguste kontrolli ja tõrje keskuse andmete alusel on olukord USA-s veelgi hullem. Seal on diabeet vähemalt 29 miljonil inimesel, kellest paljudel pole sellest endal aimugi.

Laulja Patti LaBelle sai teada, et tal on 2. tüüpi diabeet alles siis, kui ta laval kokku varises. Tema diabeedihaigel emal tuli amputeerida jalad ja onu kaotas selle haiguse tõttu nägemise.

Veelgi rohkem on neid inimesi, kellel on eeldiabeet. Haiguste kontrolli ja tõrje keskuse hinnangul puudutab see 86 miljonit ameeriklast, kelle hulgast vähem kui iga kümnes teab, mis teda ohustab.

Eriti ohustatud on asiaadid: hiljutiste hinnangute põhjal on hetkel diabeet rohkem kui 100 miljonil ja eeldiabeet 500 miljonil hiinlasel. Taas on suurem osa neist õndsas teadmatuses.2

Eeldiabeet pole oluline ainult seepärast, et viib diabeedini, vaid ka seetõttu, et see on tihedalt seotud metaboolse (ainevahetuse) sündroomiga, mida nimetatakse mõnikord sündroomiks X või insuliiniresistentsuse sündroomiks.

Te ei pruugi olla metaboolsest sündroomist midagi kuulnud – nagu polnud mina kümne aasta eest, aga nüüd on see uskumatult tavaline ja kahjuks selle esinemissagedus üha tõuseb. Metaboolset sündroomi teatakse ka „tapva nelikuna”, sest lisaks suurenenud veresuhkrutasemele kaasneb sellega kõrge vererõhk, abdominaalne (kõhupiirkonna) rasvumine ja tavatult kõrge kolesteroolisisaldus veres. Neid kõiki seob hormoon insuliin, mille kohta käesolevast raamatust veel palju lugeda saate. Kui teil on eeldiabeet (kui teid pole selles suhtes uuritud, siis te ei tea seda), on laias laastus 30%-line võimalus, et teil kujuneb viie aasta jooksul diabeet. Arst hoiatas näitleja Tom Hanksi, et tal tekib diabeet, kuna Hanksil oli pidevalt liiga kõrge veresuhkrutase. Hanks polnud eriti ülekaaluline, aga ilmselt oli tal liiga suur kehakaal oma konkreetse geneetilise tüübi kohta. Räägin edaspidi „isiklikust rasvalävest” lähemalt. Eeldiabeedist diabeedini jõudes määratakse teile ravimid kiiremini, kui te jõuate tere öelda. Selle raamatu jaoks ettevalmistustööd tehes sain e-kirja suhkruhaige naise tütrelt. „Mu ema tunneb häbi,” kirjutas ta. „Ema arvates on see tema süü, et ta 2. tüüpi diabeeti haigestus. Ta on alati häbenenud, et on ülekaaluline, aga pole kogu pingutamise juures suutnud kunagi kaalus alla võtta. Ta pole mu isale (kellega ta koos elab!) isegi öelnud, et tal on diabeet. Minulegi ütles ainult seepärast, et ma nägin teda tablette võtmas ja küsisin, mille jaoks need on.”

Tabletid on ilmne vastus. Aga need ei ravi seisundi aluseks olevat haigust ja nende pikaaegne tõhusus on küsimärgi all.

Igatahes olen ma veendunud, et on palju inimesi, kes, kui neile võimalust pakkuda, eelistavad terveneda elustiili muutes, selle asemel et terve elu ravimeid võtta. Tragöödia on selles, et neile antakse selleks harva võimalust.

Käesolevas raamatus näitan ma teistsugust ja üllatavat viisi, kuidas diabeedi, rasvumise ja veresuhkru tõusuga võidelda – ja selleks on kehakaalu kiire langetamise dieet.

Aga see on ju kiirdieet, lausa kuulen teid ütlemas, ja kiirdieedi tulemus pole kunagi püsiv. Te võtate tagasi kõik kaotatud kilod ja veel rohkemgi. Aga ei. Nagu alati, sõltub siingi tulemus sellest, kuidas seda teha. Kehvasti tehes põhjustab ka väga kalorivaene dieet kannatusi. Korralikult läbi viiduna on kehakaalu kiire alandamine äärmiselt tõhus viis, kuidas rasvast jagu saada, võidelda veresuhkrutaseme tõusuga, tõrjuda 2. tüüpi diabeeti, võib-olla koguni seda ravida.

Ma tutvustan teile seda teaduse poole pealt ja lammutan mõnedki dieediga seotud müüdid. Selle käigus tuleb teil omaks võtta mõned radikaalsed ideed. Ma teen teid tuttavaks professor Roy Tayloriga, kes inspireeris mind seda raamatut kirjutama. Professor Taylor on üks Euroopa lugupeetavamaid diabeediteadlasi ja on mitmete uuringutega näidanud, et äärmiselt kalorivaene dieet võib juba mõne nädalaga teha seda, mida kunagi võimatuks peeti – 2. tüüpi diabeedist jagu saada.

Puutute kokku inimestega, kes on kasutanud tema lähenemisviisi, et dieedi abil taas terveks saada:

• Carlos – surma veerel olnud mees, kes tunneb ennast – ja näeb välja – 20 aastat nooremana.

• Lorna – kellel polnud aimugi, et tema veresuhkur on kontrolli alt väljas, sest ta oli heas vormis ja tervises taimetoitlane.

• Geoff, kellel pidi juba jalg amputeeritama ja kes nüüd tahab aidata ka teistel paraneda.

• Cassie, kes jäi 2. tüüpi diabeeti, kui oli kõigest 24-aastane. Talle määrati raviks insuliin ja nagu paljud teised, kes alustavad ravimite manustamist, võttis ta kaalus kõvasti juurde, isegi nii palju, et tal soovitati hiljuti maovähenduslõikust. Pidades käesolevas raamatus kirjeldatud dieeti, võttis Cassie kahe kuuga alla 20 kg. Enam ta ravimeid ei tarvita ja tunneb ennast paremini kui eales varem.

• Ja mu sõber Dick, kes võttis samuti kaheksa nädalaga alla 20 kg, sai oma veresuhkruprobleemist lahti, samal ajal toite ja jooke nautides. Aasta möödudes on ta paremas vormis, kui mina teda kaua aega olen näinud.

Need inimesed pole erandid. Vaatamata sellele, et arstid on öelnud, et „sellest pole kasu ja sa ei suuda selle juurde kindlaks jääda”, on sajad inimesed seda teinud.

Pärast kaalus alla võtmist on muidugi tõeliseks katsumuseks seda tulemust hoida. Ma annan teile ses osas selged juhised, milliseid muudatusi peaksite tegema, et kaal jääks püsima.

Niisiis, kas te tahate kaalus alla võtta, parandada tervist ja saada oma veresuhkur kontrolli alla? Kas te tahate saavutada seda, süües maitsvat ja täisväärtuslikku toitu? Siis olete ostnud õige raamatu.

Veresuhkrudieet

• Lühike, kiire ja tõhus lahendus veresuhkruprobleemidele.

• Põhineb teaduslikel uuringutel.

• Näidismenüü.

• Teiste inimeste innustavad edulood.

• Nõuanded, mida teha pärast kaalus alla võtmist.

Järgmistes peatükkides seletan, mis tähtsus on veresuhkrul ja mis juhtub, kui selle suhtes midagi ette ei võeta.

Aga esmalt tahan ma teile rääkida Jonist.

„Avastasin, kuidas süüa, et elada.”

Jon mäletab hetke, kui ta esimest korda kuulis, et tal on 2. tüüpi diabeet. See oli 17. märtsil 2012. 48-aastane veebidisainer, kahe teismelise poja isa, oli tööga väga hõivatud. Tema telefon helises – see oli tema arsti administraator. „Peate kohe siia tulema. Kuidas teil enesetunne on?” küsis ta murelikult. „Kas keegi saab teiega kaasa tulla?”

„Arvan, et nad muretsesid, et ma võin koomasse langeda,” ütleb Jon. Nagu paljudel taolises seisundis inimestel, polnud Jonil aimugi, et tal on tervisega probleeme. Ometigi oli vereanalüüsist selgunud, et Joni veresuhkrutase ületas lubatud piiri kolm korda.

Joni-ealistel inimestel kujuneb 2. tüüpi diabeet välja kiiremini kui kunagi varem ja see grupp kasvab jõudsamini kui üle 65-aastaste diabeedihaigete rühm, keda on traditsiooniliselt veresuhkruprobleemidega seostatud.

Jonile kirjutati välja ravimid ja ta saadeti toitumisspetsialistide ja dietoloogidega vestlema.

Järgnes mitu kuud vastuolulisi nõuandeid. Üks „ekspert” soovitas tal iga päev süüa ära terve ananassi. Teine andis nõu igal hommikul putru süüa. Vaatamata tõsiasjale, et Jon kaalus üle 130 kilo, ei andnud keegi talle nõu vähem süüa.

Kui ta kuulis veresuhkrudieedist, haaras ta sellest kohe kinni. See tundus talle mõistlik. Talle meeldis, et sellega oli võimalik kiirelt tulemusi saada. Talle meeldis lihtsus.

Jon ootas, kuni 49. sünnipäeva pidu sai peetud. Tal oli kassiahastus. Vaatamata kohutavale enesetundele oli ta valmis hakkama sööma uutmoodi, mida ta nüüd nimetab „elumuutvaks”.

Esimese nädalaga võttis Jon alla 8,5 kilogrammi. Kas ma peaksin seda kordama? 8,5 kg – sõna otseses mõttes sama palju, kui kaalub autorehv. Suur osa sellest oli vesi, aga muljetavaldav ikkagi.

Ta oli vapustatud – ja koheselt motiveeritud jätkama. Üle hulga aja sai ta kanda sokke ilma, et need paistes pahkluude ümber pitsitaksid. Seitsme päevaga jäid teksased talle terve numbri võrra suureks. „See oli tõeliselt kannustav,” ütleb ta tagasi vaadates. „Nägin kohe, et see toimib.”

Jon on südamlik, rõõmsameelne mees, kellele meeldib pidutseda. Nii astus ta korduvalt „ree pealt maha”. „Ma ei nahutanud end selle eest,” ütleb ta. „Alustasin lihtsalt järgmisel päeval otsast peale.” (Tõsi on, et kui ta mulle oma nädalased toitumispäevikud saatis, oli seal rohkem kui üks juhuslik klaas vahuveini).

„Kui ma juba algust tegin, ei mõelnud ma enam sellest nagu dieedist. Ma lihtsalt otsustasin, et niimoodi ma söön.” Ta hakkas rohkem kõndima ja rattaga sõitma, niimoodi rasvavarusid edasi põletades.

Kolme kuuga võttis Jon alla 22,5 kilogrammi. Sõbrad ja perekond ütlevad, et ta näeb 20 aastat noorem välja. Ta ei võta enam diabeediravimeid. Tema veresuhkrutase on normaalne. Ta kasutab sõnu nagu „kontrollima”, „harjumus” ja „automaatne”.

„See on täiesti võimalik,” ütleb ta. „Olen avastanud, kuidas süüa, et elada.”

Süüa – et elada. Sellest käesolev raamat ongi.