Читать книгу Meele aeg - Michel Chaskalson - Страница 7

Sissejuhatus

Sinu meel on erakordne. Sinu meel. See meel, mis just praegu näeb valgel paberil musti märke ja annab neile vaevata tähenduse. Seesama meel, mis muudab sõna „päikeseloojang“ sujuvalt värvi- ja varjuküllaseks kujutluspildiks. Ilma vähimagi pingutuseta.

See on erakordne. Ja nii imeline.

Meelel, mis tuleb toime selliste hämmastavate saavutustega, on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Kas teadsid näiteks, et sinu aju tillukeses, umbes liivaterasuuruses tükikeses on sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad.1 Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.

Niisiis on meie käsutuses hämmastav võimsus, kuidas me seda aga kasutame?

Peab ütlema, et meelt saaks kasutada palju paremini. Alustame sellest, et umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme me millelegi muule kui hetkel toimuvale.2 Sageli püüame teha mitut asja korraga, näiteks koeraga jalutades pitsat tellida ja Austraalias elava sugulasega skaipida. Hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.3

Lisaks teeb meel mitut asja automaatselt. Kas sirutad hommikul ärgates esimese asjana käe telefoni järele, et veel uimasena voodis lebades meile lugeda? Kas kortsutad pahaselt kulmu, kui keegi liikluses signaali annab, ega kaalugi võimalust, et ta püüdis sulle midagi olulist teatada?

On tõsi, et me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.

Nii on meil küll tohutud võimalused, kuid meelega pole kaasas kasutusjuhendit. Me ei oska meelt kaugeltki täiel määral kasutada, sest oleme saanud vaid mõned algelised juhised.

Igaüks meist on saanud mingit haridust. Oleme õppinud arvutama ja lauseid koostama, võib-olla ka ajalugu, geograafiat, loodusteadusi, tehnikat, keeli või majandust. Me oskame süüa teha ja poes käia, internetti kasutada ja autot juhtida. Me oskame oma tööd ja võime milleski olla väga head. Sellest ometi ei piisa. Me ei oska oma meelt tõhusalt kasutada ega juhtida ning see mõjutab seda, mida tunneme, kuidas teistega läbi saame, mõtleme ning ümbritsevat maailma tunnetame.

Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati. Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub.

See oli halb uudis. Hea uudis on, et saame palju paremini toimida ja see polegi nii raske. Tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.

Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Meie uuringud ja maailma eri paigus korraldatud treeningprogrammid näitavad, et seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Täpselt nii!

Kõik, mis päeva vältel juhtub, kujundab ja muudab märkamatult (või mitte nii märkamatult) meelt. Keeruline telefonikõne teeb enesetunde pisut halvemaks, rõõmsameelne märkus suurendab elurõõmu. Meel on nagu vedellääts – alati liikuv ja muutuv –, ning kui see muutub, muutub ka tajutav pilt maailmast. Me näeme endiselt samu maju, tänavaid ja puid, kuid selle pildi omadused on muutunud.

See on väga tähtis seik. On võimalik jätta see protsess juhuse hooleks ning lubada sündmustel oma meelt juhuslikult kujundada ja muuta, ent sa võid ka protsessis osaleda ja seda suunata. Saad iga päev teha lihtsaid asju, mis aitavad sul meelt kujundada nii, et sa oled valmis loomingulisemalt reageerima kõigele, mida elu toob.

Mis veelgi parem – selleks kulub ainult kümme minutit päevas. Just nimelt, kõigest kümme lühikest minutit. Nimetame seda meele ajaks – ja seda vajavad kõik.

Kui pühendad iga päev kümme minutit paarile lihtsale harjutusele ja kui sa tõepoolest järgid nõuandeid, mida me nende kohta anname, muutuvad asjad mõne kuuga paremaks. Lubame seda, kuid selleks tuleb sul ohverdada kümme minutit oma päevast. Keegi teine ei saa seda sinu eest teha.

Juba selle raamatu kätte võtmine näitab, et otsid võimalust oma elu paremaks muuta. Küsimus on, kas sa oled valmis alustama seda põnevat ja sõna otseses mõttes meelt avardavat teekonda. Loodame, et oled. See toob palju kasu.

Tutvustame sulle sinu meelt, et sa selle toimimist paremini mõistaksid. Näitame sulle mõnd hooba, mida kasutades saad meelt oma tahtmise järgi kujundama hakata. Me õpetame sind sammukese tagasi astuma – ainult ühe sammu –, et saaksid näha, millega su meel kõige sagedamini tegeleb, sest sel juhul saad seda jõulisemalt suunata.

Esimeses peatükis kirjeldame probleemi ja pakume välja mõned lahendused. Võtame vaatluse alla meie uuringu ja tutvustame paari lihtsat harjutust, mida saad teha iga päev. Need aitavad sul arendada kolme põhivõimet, mida nimetame kokkuvõtlikult lühendiga LVM.

1.Lubamine – lahke ja tunnustav suhtumine.

2.Vaatlemine – huvi käesoleval hetkel kogetava vastu.

3.Metateadlikkus – võime jälgida jooksvalt oma mõtteid, tundeid, aistinguid ja impulsse ning näha neid kui midagi ajutist, mitte kui fakte.

LVM aitab sul muutuda tundlikumaks ning teadvustada paremini ennast, teisi ja ümbritsevat maailma. Suurem teadlikkus annab rohkem valikuid. LVM võimaldabki just seda – see annab võimaluse oma reaktsioone valida.

Esimeses peatükis on kaardistatud LVMi elemendid. Lubamist ja vaatlemist on hõlpsam mõista ‒ kuigi just nende rakendamine on tegelikult määrav. Metateadlikkus on ilmselt suurem proovikivi. „Meta“ tähendab „taga-“ või „kõrgemal tasandil“, seega on tegu erilaadse teadlikkustüübiga. See on teatud viis jälgimaks ja kirjeldamaks seda, mis toimub igal hetkel kogemuste pidevalt muutuvas voos. Seda selgitame täpsemini esimeses peatükis.

Teises peatükis „LVMi õppimine“ võtame vaatluse alla harjutused, mis aitavad sul oma meelt kujundada, ning juhatame sind helisalvestisteni, mis abistavad sind nende harjutuste tegemisel.

Teine peatükk on mitmes mõttes raamatu tuum. Kui sa oled seda lugenud, innustame sind kohe harjutustega alustama. Ära nende tegemisest loobu, kuigi tulemuste saavutamine võtab aega.

Järgmistes peatükkides heidame pilgu sellele, kuidas uusi oskusi oma elu oluliste tahkude juures kasutada:

•LVM ja paremad suhted (3. peatükk)

•LVM ja õnn (4. peatükk)

•LVM ja tõhus töö (5. peatükk)

•LVM ja parem tervis (6. peatükk)

•LVM ning töö ja eraelu parem tasakaal (7. peatükk)

•LVM rasketel aegadel (8. peatükk)

Seejärel võtame asjad kokku ja innustame sind edasi liikuma.

Meel on võti, mis avab ukse meie soovitud ellu. Meele seisund ei mõjuta ainult meie õnne, õppimist, loovust ja toimetulekut, vaid ka meid ümbritsevate inimeste – perekonna, sõprade, töökaaslaste – õnne, õppimist, loovust ja toimetulekut. Meele seisund määrab, kuidas me elu kogeme, ja avaldab sügavat mõju ka ümbritsevate inimeste kogemisele.

Kas poleks aeg õppida kujundama oma meelt, et mitte lasta meelel kujundada meid? Meie usume seda ning see raamat õpetab, kuidas seda teha.

Michael Chaskalson ja Megan Reitz

Juuni 2017

1 Micheva, K. D., Busse, B., Weiler, N. C., O’Rourke, N. ja Smith, S. J. (2010), Single-synapse analysis of a diverse synapse population: proteomic imaging methods and markers. Neuron 68 (4), 639–653.

2 Killingsworth, M. ja Gilbert, D. (2010), A wandering mind is an unhappy mind. Science 330 (6006), 932.

3 Ophir, E., Nass, C. ja Wagner, A. D., (2009), Cognitive control in media multitaskers. PNAS106 (37), 15583–15587.