Читать книгу Ma armastan sind, kuid ma ei usalda sind - Mira Kirshenbaum - Страница 10

Nii et siin me oleme. Ma just rääkisin, et usaldus on suhtes kõige tähtsam asi, ja sa oled tõenäoliselt valmis karjuma… või nutma. Sest on võimalik, et sul pole enam usaldust. Sa oled haavunud ja vihane ja segaduses ja sa ei tea, mida teha. Meenutades seda, kuidas ma elasin läbi kohutavaid aegu oma abikaasaga, siis ma väga tahtsin – ja ma vean kihla, et ka teie tahate seda praegu –, et keegi juhiks mind välja sellest kohutavast paigast, kus ma olin. Paigast täis segadust, üksildast raevu. Ja sellest kaugemal oli igal pool lõputu, kõle kannatus. Kuid selle taga oli üksildase lapse kurbus, kes vaid tahab leida koduteed, just nagu ma tundsin end väikese tüdrukuna, kui mu vanemad viisid mind Coney Islandile ja kuidagi õnnestus mul välgukiirusel alati täiesti ära eksida.

Kuid siin on vaid üks erinevus. Kui olin laps ja ära eksisin, oli mul siiski kodu, kuhu tagasi tulla. Aga kui me tunneme, et ei saa enam kedagi usaldada, siis me ei tea, kas suhe saab enam toimida. Me mõtleme kogu aeg murelikult: mida ma peale hakkan? Kuhu lähen? Kuidas selle kõigega hakkama saan? Kõige rohkem mõtleme: saan ma seda inimest enam kunagi usaldada? Kuidas saaksin usalduse taastada? Ja isegi kui saaksin, kas ma üldse tahaksin seda suhet?

Kõigile neile küsimustele on vastused ja neid on lihtsam leida, kui arvata võid.

Annan sulle kõik, mida vajad, et leida oma vastuseid, nii et suudad näha, mis on sulle parim, ja viimaks sellest luupainajast üles ärgata.Ma tean, praegu tundub see võimatuna. Praegu tundub see nagu portselantassi kokkuliimimine, mille keegi on trampinud tuhandeks tükiks.

Kuid ma usun, et suudan aidata sul taastada usaldust, mille arvasid alatiseks kadunud olevat. Miks ma seda usun? Sest olen töötanud palju aastaid igasugustes suhetes inimestega, tegeledes igasuguste usaldamatustega, ja ma olen aidanud neil jõuda punkti, kus nad saavad jälle usaldada.

Ma ei ütle, et oleksin kogu siin pakutava abi ise välja mõelnud. Olen õppinud palju neilt, kes võitlesid ise reetmise tagajärgedega. Nad tegid palju vigu, kuid neile tuli ka suurepäraseid mõtteid. Nii et ma ei ütle selles raamatus sulle, mida teha. Ma näitan samasuguste inimeste edukust nagu sina ja ütlen: „Näed, tee, mis nemad tegid, ja sa tuled sellest läbi paremini, kui kunagi varem oli.”

USALDAMISE VALIMINE. Praegu olen väga rõõmus, et jäin oma abikaasa kõrvale, kui me rabelesime usalduse taastamise nimel. Kuid mina tegin selle läbi raskel viisil. See ei pea olema nii kohutavalt raske. Ma pole vahepeal mitte ainult enda vigadest õppinud. Olen õppinud ka nende lugematute inimeste kogemustest, kes on jaganud minuga oma lugusid, ja nende omadest, kes mulle appi tulid. See on raamat, mida ma meeleheitlikult vajasin, kui tegin läbi seda, mida sina praegu. Ma tean, kui rusutult sa end tunned. Ma tean, kui kohutavalt vaevavad sind seesmised konfliktid: sa tahad tagasi usaldust, mida pead kaotatuks, kuid mingi osa sinust ei usu, et sa saaksid end enam kunagi selle isikuga kindlalt tunda.

Ma ei tea, kas isiku usaldamisel, kes sulle haiget tegi, on mõtet, aga kui sa raamatu näpunäidete järgi otsustad, et võiks proovida uuesti usaldama hakata, siis võin aidata sul sinna jõuda. See nõuab pisut vaeva ja ma ei saa lubada, et see pole vahel valus. Aga kui sa tahad, et su suhe töötaks – ja osa sinust peab tahtma, kui sa seda raamatut loed – siis tuleb usaldus taastada.

KUIDAS MURTUD USALDUS PARANEB? Nii et kuidas me seda teeme? Kuidas usaldust taastada? Lähme kõigepealt tagasi reetmise enda juurde. Reetmine on see, kui sa ei arvesta teise inimesega, kes sinu peale loodab. Kui keegi lubab minuga lõunale tulla ega ilmu välja, siis tunnen end reedetuna, kuigi ainult pisut. See on reetmine, sest ma tunnen, et kui ma talle tähtis oleks, ei veaks ta mind niimoodi alt. Tema mitteilmumine tähendab, et ta ei arvesta minuga, sest – mis muul põhjusel see olla võiks? – ma polnud talle küllalt tähtis. Iga kord, kui kohtleme kedagi, nagu ta poleks tähtis, tunneb ta pisut pettumust ja reedetust.

Suures plaanis pole unustatud lõuna nii tähtis asi. Ta vabandab ja ehk parandab asja mulle lõunat välja tehes, kui me jälle kokku saame. Probleem on lahendatud.

Aga oletagem, et ma abiellun ja pulmaeelsel ööl läheb mu kihlatu välja, joob end purju ja lõpetab mu „parima sõbraga“ seksides? See on tähtis asi. Ta pole tõesti minuga arvestanud. Mida võiksin ma tegelikult talle tähendada, kui ta teeb midagi niisugust?

Nii mõtlevad inimesed, kui neid on reedetud. Ja tekib suur sasipundar. Kõigepealt, ta ei arvestanud minuga. Siis ma muidugi olen tulivihane ja kuigi ta mõistab, et see on õigustatud, tunneb ta end rünnatuna ja hakkab arvama, et mina ei arvesta temaga. Ta ju ei tahtnud kunagi mulle haiget teha. See oli kõik suur viga, eks?

PAREM TEGUTSEMISVIIS. Nüüd oleme teelahkmel. Me võime pöörduda häirituse või ravimise poole. Häirituse teel lähevad asjad ainult halvemaks ja halvemaks, sageli üllatavalt kiiresti, ja üsna varsti on suhe kraavis, kui kumbki osapool ei arvesta teisega.

Usalduse taastamise tee on selle vastand. Jah, see algab samasuguse valu ja vihaga. Kuid paranemise mehhanism on üsna imepärane, nagu kõik paranemise mehhanismid. Kui oled teinud midagi teise inimesega radikaalselt mitte arvestavat, seisneb usalduse ravimise protsess viisi leidmises, kuidas teisega radikaalselt arvestada.

Suureneva kannatamatuse asemel on suurenev kannatlikkus.

Viha asemel, mis kuhugi ei vii, on tähelepanelikult kuulamine ja tunne, et sind nähakse ja kuuldakse.

Valu tekitamise asemel on mõistmine, kuidas teineteise vajadusi paremini rahuldada.

Kui seda õigesti tehakse, võidakse avastada, kuidas arvestada üksteisega viisil, mida pole kunagi varem tehtud. Inimesed võivad tunda, et nad lähevad teineteisele korda rohkem kui kunagi varem. Reetja ja reedetu – kuigi nad alguses võivad tunda, et on teineteisest kaugemale rebitud – muutuvad usaldust taastades lähedasteks partneriteks. See on üks põhjustest, miks paljud inimesed, kes on selle läbi teinud, ütlevad, et nende suhe pole kunagi olnud tugevam.

Sinuga võib minna samamoodi!