Elu presidendi kõrval

Оглавление

Naina Jeltsina. Elu presidendi kõrval

Naina Jeltsina. Elu presidendi kõrval

Autori eessõna

Toimetaja eessõna

Naja Girina. Sugupuu kirjeldamise katse

Lapse mälu

***

***

Üks viiest

Naina Girina. Enne Borissi

Borissi vaateväljas

Borissiga koos

Naina Jeltsina. Peigmehe kõrval

Mehe kõrval

Ehitaja kõrval

***

***

***

Parteitöötaja kõrval

„Esimese“ kõrval

***

***

Opositsionääri kõrval

***

***

***

***

Presidendi kõrval

***

***

***

***

***

***

Kandidaadi kõrval

Patsiendi kõrval

Jälle presidendi kõrval

***

***

***

Lihtsalt kõrval

Ekspresidendi kõrval

***

Ilma Borissita

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

Отрывок из книги

Mulle ei meeldi olla avalikkuse ees. Püüan intervjuusid vältida. Hakkasin nendega nõustuma alles pärast Borissi lahkumist. Nüüd on see mu kohus abikaasa ees. Tema surmast möödunud aastatega on peale kasvanud uus põlvkond, kes teab vähe Venemaa esimesest presidendist ja 1990. aastatest. Moes on rääkida selle aja õudustest ja igaüks ei suuda enam eristada tõde teadlikust valetamisest. Näen Jekaterinburgis Boriss Jeltsini muuseumis päris noori inimesi ja saan aru, et minu silme all avavad nad enda jaoks riigi hiljutist ajalugu. See ajalugu ei osutu üldse mitte nii pilkaseks, kui neile sisendati. Jälgisin, kuidas nad sõna otseses mõttes liibusid ekraanide külge, millel jooksid muuseumi jaoks salvestatud intervjuud 1990. aastate sündmuste pealtnägijate ja osavõtjatega.

Kui me räägime avameelselt oma lootustest, millega elasime üheksakümnendatel, ei varja probleeme ega valu, siis meid usutakse. Venemaa esimese presidendi muuseumis nähtu sai minu jaoks tähtsaks argumendiks. Varem olin ma kindel, et kirjutan mälestusi ainult lastelaste ja nende laste jaoks. Tütred veensid neid raamatuks muutma – ma ei nõustunud. Alles pärast muuseumi avamist sain aru, et neil on õigus.

.....

Isa vanemate (talu)maja oli väiksem kui ema vanemate oma. Maja ulatus otsaga tänavale. Uks viis puidust eeskotta, kus olid pikk plankudest laud ja rohmakalt kokkulöödud voodi, siin armastas vanaisa puhata suvel, kui oli palav. Eeskoja taga oli tuba, kus seisis suur raudvoodi. Seejärel saal kodukootud põrandariietega. Saalis oli isa õe Katja voodi. Sellel päevatekk, mille alt vaatasid välja heegeldatud pitsid – eriline voodit kaunistav kate. Ja saalist juba pääses edasi Vene ahjuga kööki.

Ema õde Anna heegeldas samuti pitse ja neid oli majas palju. Mäletan siiani heegeldatud laudlina, padjavirnu, „põsepadi“ kõige peal, katvaid linikuid ja pitsribasid padjapüüridel. Pitsid ja voodipesu olid heledad, aga tekid erksad. Neid õmmeldi erivärvilistest riidetükkidest, sagedamini nelinurksetest, aga mõnikord õmmeldi iga ruut kokku neljast erinevast kolmnurgast – tuli välja väga ilus.

.....