Читать книгу Meedium - Olivia Mind - Страница 7

Laanisto avastas enda üllatuseks, et on pisut närvis. Kohvikannu oli ta juba ettenägelikult ise kapi otsa tõstnud, polnud vaja lisatüli tekitada, kuna külalised olid majas.

Kuigi ta oli juba varakult otsustanud koos ülemusega seda kummalist naist igati kaitsta ning tema isikut varjata, olid jutud siiski juhtimisorganite võimukoridorides ajapikku levima hakanud. Nendega võeti isegi mitte nii sõbralikust naaberriigist diplomaatilisi teid kasutades taktitundeliselt ja vihjamisi ühe korra ühendust küsimusega, et kas neil on selgeltnägija, kelle imetabastest võimetest on neilegi kuuldused jõudnud ning kas ta oleks nõus osalema ühes nende meeltevälise taju-uuringu programmis – naine oli õnneks viisakalt keeldunud.

Mees teadis, et kaua nad seda fenomeni varjata ei saa, teadlased juba mujal maailmas uurisid selliste paranähtuste loomisvõimetega inimesi (ja tegid mõnel juhul ka sõjaväega koostööd), panid neile juhtmeid pähe. Laanisto, kes pooldas alati kainet talupojamõistust, oli sellele igati vastu seisnud. Kuid lõpuks läks surve päris suureks, nimelt hakkas ka valitsus vihjama koostööle teaduse ja üldsuse huvides. Laanistole tundus see jutt siiski kahtlane, kuid targa mehena hoidis ta ettenägelikult suu kinni. Jutud nende rangelt hoitud saladusest, esemeid „lennutavast“ naisest, olid isegi suure Ameerikani jõudnud, kus mõni aeg tagasi päris edukalt rakendati kaitsejõudude huvides ja spionaaži eesmärgil paraspioone. Arvatavasti toimis see pärast külma sõja lõppu endiselt samas ulatuses edasi, kuid nüüd asusid oletatavad vaenlased Lähis-Ida riikides.

Laanisto arvas, et mida rohkem väike Eesti suurte riikide tegemistest kõrvale hoiab, seda parem, nii säilib kaine otsustusvõime ja oma peaga mõtlemise oskus. Kahjuks ei olnud see üleüldises globaliseerumises alati võimalik, oli kaks võimalust, kas peidad pea liiva alla või siis lähed muutustega kaasa. Nagu nüüdki. Lihtsalt kuskilt ähmasest võimukoridorist tuli selgesõnaline vihje, mida võis tõlgendada otsese käsuna ja sel juhul tuli alluda. Ega ülemuse käedki ses osas kaugele ulatunud. Ta oli Laanistole püüdlikult selgitanud, et tegelikult oli kaitseministeerium nendega ise ühendust võtnud, avanud pisut selliste juhtumite tagamaid ja näidanud koostööhuvi, põhjendanud, miks oleks kasulik ameeriklastega koostööd teha. Selles ei ole midagi imelikku, oli ülemus öelnud, see objekt Läänemerel ei ole ju ainult meie rida. Sellega nüüd Laanisto küll päris nõustuda ei saanud, teda miskipärast ärritas see, et naist taheti kohe mingites teaduslikes huvides ära kasutada kui katseobjekti või mis veelgi hullem, sõjalistel eesmärkidel. Miskipärast kahtles ta selles, et naine nõustub nende „teaduslike katsetega üldsuse huvides“.

Mõned bioenergeetikat ja füüsikat õppivad üliõpilased olid samuti alles hiljuti helistanud ja avaldanud soovi oma uurimistöös põgusalt seda fenomeni käsitleda, kui neile vaid luba antaks. Ülemus oli neile viisakalt ära öelnud, et ega nad mõtle ometi, et politsei tegeleb kuritööde selgitamise asemel hoopis paranähtuste uurimisega, et sel juhul peaksid austatud üliõpilased hoopis tunnustatud ufouurija Igor Volke poole pöörduma. Mille peale üliõpilased vabandasid öeldes, et õppejõud oli neile soovitanud, kuna mitu lahendamata juhtumit oli politsei suutnud selle naise abil lahendada.