Eneseväärtustamise maagia. Südamega andmise ja vastuvõtm
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Patricia Spadaro. Eneseväärtustamise maagia. Südamega andmise ja vastuvõtm
Esimene osa: Austa omaenda südamevajadusi
1 | VASTURÄÄKIVUSTE MÄNG
2 | TASAKAALU OTSIDES
3 | PIIRIDE SEADMINE
4 | KAS TEISTE TOEL VÕI ÜKSI?
Teine osa: Anna iseendast ja kuula oma südant
5 | KASVAMINE ANDMISES
6 | MIDA JA MILLAL ME ANNAME?
7 | VOOLU MAAGIA
Kolmas osa: Vabasta end ja austa lõppemisi
8 | AVATUD SILMIL
9 | OLE AUS OMA TUNNETE VASTU
10 | KUI TEE SAAB OTSA
11 | RAPUTA KOOREM SELJAST JA LENDA
Neljas osa: Väärtusta ennast ja austa oma südamehäält
12 | SINU KAASASÜNDINUD NOOT
13 | ASTU OMA KINGADES JA OMAL SAMMUL
14 | ÜHA IMELISEM
15 | AVARDA OMA NÄGEMUST VÕIMALIKKUSE KÜSIMUSES
Tänuavaldused
Отрывок из книги
Kuigi meid kutsutakse endast üha enam andma ja andma ikka vaid rõõmsal meelel, siiski viibutab elu meile sõrme ja näitab, et tasakaalustatud andmise kunsti tuleb õppida. Meil pole kohustust anda üksnes teistele, vaid anda ka iseenesele – ja mõista, et meiegi oleme saajana väärt. Meil on kohustus austada teisi ja austada iseend. Mis selle keeruliseks muudab? Me oleme sügaval enda sees omaks võtnud teistele andmise kiivas müüdid, mis hoiavad meid kinni vildakate eluvaadete haardes. See on sama hea kui proovida hullusärgis köiel kõndida, milles meil puudub võimalus oma köiel püsimist siit ja sealt kohendada, et säilitada tasakaal. Meie dilemmast on olemas väljapääs, teekond müütidest iseennast jaatava maagiani. See algab sealt, kus algab kogu elutarkus – paradokside ukselävelt.
Me oleme dilemmadega silmitsi iga päev. Kas peaksime veetma rohkem aega koos perega või pühenduma rohkem karjäärile? Kas peaksime rohkem eksperimenteerima ja võtma riske või tegema kõike nii, nagu on alati tehtud? Kas meie lapsed vajavad rohkem vabadust või kontrolli? Kas peaksime kolima eemale oma lapsepõlvekodust või jääma elama nende lähedusse, kes on meile armsad? Kas on parem teha koostööd või võistelda? Juhtida või olla mentoriks? Teha asju üksi või saada kelleltki tuge? Olla lahke või tõmmata piire? Jääda vait või võidelda vastu?
.....
Paradokside põhialus pole isikuline. Vahet ei ole, millisest taustast me tuleme või millist traditsiooni me oleme hakanud omaks võtma, me seisame paradoksidega pidevalt silmitsi. Meie ülesanne, nagu ütlevad targad, on õppida lendama elu rütmides nii, nagu universumgi pakub meile elamiseks esmalt ühe poole ja toob siis teise poole paradoksist meie elu ekraanile õigel ajal ja õiges kohas. Just nõnda, nagu üks valgustatu kunagi ütles: „Õnnistatud on paindlikud, sest nemad ei paindu vormist välja.”
Mis juhtub, kui me ei taju paradoksi mõlemat poolust? Selle asemel, et luua läbimurdeid, loome hoopis läbikukkumisi. Kui keeldume austamast oma füüsilisi vajadusi, ei suuda meie keha normaalselt funktsioneerida ja saadab meid haiglavoodisse nii, et lõpuks oleme me ikka sunnitud teda kuulama. Ja teisest küljest, kui me suuname kogu oma tähelepanu vaid materiaalsetele vajadustele, toitmata seejuures oma hinge, hakkab meie hing valutama ja me võime langeda depressiooni ilma isegi aru saamata, miks. Lühidalt, kui me oleme tasakaalust väljas, siis hakkame peagi kiiva kiskuma. Justkui leiaksime end kiigel, millega saab vaid üles-alla kiikuda, ja meie kiikumiskaaslane on äkki jooksu pistnud ning meie kiigepool järsult alla potsatanud. Me kukume kiigega koos äkitsi vastu maad, sest teisel pool pole enam midagi, mis aitaks meie poole taas üles.
.....