Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 96

Esimesel korrusel on ainult kaks korterit: meie ja tädi Marjami oma. Teisi kortereid ei ole, sest kõrval on juurviljapood. Seal ajab äri tädi Amina. Müüb suhkrut.

Tädi Marjam armastab mind. Ta on ingušš. Tal on palju vendi ja õdesid. Kui Inguššiale kallale tungiti, pääsesid nad vaevu. Tädi Marjami vana ema läks koos teistega kuristiku serval üle teeraja. Aga üleval lendas lennuk ja heitis pomme. Surma sai palju inimesi, lapsi.

Tädi Marjamil on kaks poega: Jusuf ja Akbar. Mõlemad on minust vanemad.

Tädi Marjam räägib sageli legende. Ta rääkis, et ükskord juhtus nii. Inimene läks öösel läbi metsa. Näeb lõket. Kõik külaelanikud juubeldavad, pidu. Pidu pilvedeni! Ta hakkas ümber lõkke tantsu lööma. Aga siis tuli talle meelde, et tal on püstol ja ta hakkas õhku tulistama, nagu siin kombeks on. Kõik läks väga pimedaks. Ta vaatas ringi, aga kedagi ei ole!

Metsavaimud heitsid tema üle nalja. Džinnid. Kurjad vaimud kardavad laske. Seepärast on Kaukaasias olnud nii, et kui sünnib laps, tulistab tema isa alati õhku. Et kurjad vaimud minema jookseksid!