Читать книгу Kodaniku kanepilugemik. Kõik, mida igaüks peaks teadma kannabinoididest - Publius - Страница 5

„Kust sa „seda“ saad?“

Patsientidelt enamasti ei küsita, kust nad oma ravimeid saavad. Kõik ju teavad, et ravimeid müüakse apteegis. Mina aga pidin oma rohtu muul moel hankima. Pean oma „allikat“ varjama, sest mu ravim on kannabinoidipõhine, seega peaaegu ebaseaduslik… Aga mitte nüüd. Nüüd võin ma küsimusele allika kohta vastata avalikult, sest selleks on kohalik apteek, kus ei pea autostki väljuma ja mis on avatud ööpäev läbi. Ma sõidan apteegi juurde ja vajutan suurt kollast naerunäoga nuppu. Kõlaritest kostev mahe automaadihääl kontrollib, kas ma olen retseptiravimi kättesaamiseks õiges kohas. Järgmiseks avab tüüpiline ametliku välimusega isik (valges kitlis ja nimesildiga) akna, küsib mu nime ja uurib, mida soovin.

„Tulin välja ostma Publiuse retseptiravimit.“

Isik naaseb, kaasas kilekotike ja pudel kolmekümne sünteetilist kannabinoidi sisaldava kapsliga, millest igaühes on viiemilligrammine annus – täpselt nii, legaalsed kannabinoidid!

Mis on kannabinoidid? Siinkohal läheb asi huvitavaks. Nagu bioloogiatunnist teame, leidub inimkehas mitmeid süsteeme, näiteks vereringe, hingamiselundkond, seedeelundkond ja närvisüsteem. Iga süsteem koosneb osadest, näiteks närvisüsteemi moodustavad peaaju, seljaaju ja närvid. 1980. aastate lõpul leidsid teadlased inimkehast uue süsteemi – endokannabinoidsüsteemi (EKS), mida nimetatakse ka kannabinoidsüsteemiks.

Kehaomase kannabinoidsüsteemiga on varustatud kõik imetajad, lisaks inimestele veel 15 000 muud liiki. Imetajateks (ld mammalia) nimetame kõiki selgroogseid loomi, keda iseloomustavad püsisoojasus, karvkate ja emasloomadel piimanäärmed – tähendab „mamma“ ju ladina keeles „rinda“.

EKSil on kaks peamist osa: keemilised virgatsained (ehk neurotransmitterid) kannabinoidid ja kaht tüüpi retseptorid, CB1 ja CB2. Kannabinoidid aktiveerivad retseptoreid, mida leidub kogu organismis, näiteks kõigis elundites. Tegelikult moduleerib kannabinoidsüsteem kõiki meie keha süsteeme ja elundkondi. See tähendab, et kui mõni süsteem organismis muutub, rakendab organism selleks EKSi.

Teadus ja populaarsed teabevahenduskeskkonnad nagu Wikipedia rühmitavad kannabinoide kolmeks:

1. Endogeensed kannabinoidid (endokannabinoidid), mida toodab inimorganism.

2. Taimsed kannabinoidid, mida leidub kanepitaimes (Cannabis sativa).

3. Sünteetilised kannabinoidid, mida toodavad ja levitavad farmaatsiafirmad.

Need, mida mina apteegist toomas käin, on kolmandat sorti – 30 kapslit Marinoli (dronabinooli). Marinol on retseptikannabinoid, mille kirjutas välja mu arst, ja ma kavatsen võrrelda selle mõju taimsete kannabinoididega, mida olen nüüdseks juba viis aastat endale šokolaadikoogi sisse küpsetanud.

Apteeker ulatab valge paberkoti Marinoliga, mis on kirjutatud välja hulgiskleroosi (sclerosis multiplex) vastu. Koti ülaserva külge on klammerdatud tüüpiline ravimi infoleht hoiatava meditsiinilise teabega. Väike kogus (150 mg) sünteetilist THC-laadset kannabinoidi maksab 370 dollarit ehk enam kui 69 000 dollarit untsist!6

Kirjutan oma nime väljastuslehele ja maksan kolm dollarit oma- osalustasu. Ülejäänud 367 dollarit tasub valitsus ehk see tuleb maksurahast. Nüüd olen valmis lahkuma, aga enne teavitab mu „sünteetilise kannabinoidi“ diiler mind võimalikest kõrvalmõjudest. Ta soovitab hoida silmad lahti selliste sümptomite suhtes nagu peapööritus, uimasus, segasusseisund, narkootiline eufooria, ülemäärane heaolutunne, pearinglus, peavalu, silmade punetus, suukuivus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kohmakus ja ebakindlus.

Oh heldeke – kõiki neid potentsiaalseid kõrvaltoimeid on mu kemikaalitundliku organismi jaoks liiga palju. Isiklikust kogemusest tean, et taimsed kannabinoidid selliseid kõrvalmõjusid esile ei kutsu. Apteeker mainis siiski üht kõrvalmõju, mida olen täheldanud ka kanepikooke süües: suukuivus, mis ravimi üldiseid hüvesid arvesse võttes pole eriti tõsine probleem.

Koju jõudes avan koti ja heidan pilgu Marinolile. Tabletid on tumedat kastanpruuni värvi ja täiesti kerakujulised. Need näevad välja täpselt nagu dražeed. Üks mis kindel, sünteetilised kannabinoidid ei meenuta välimuselt vähimalgi määral taimseid kannabinoide. Märgatavat meditsiinilist erinevust tablettide neelamise ja loodusliku kanepi erisuste ja omaduste vahel ei tohiks alahinnata – ja mina seda kindlasti ei tee. Olles nädala jooksul enne magamaminekut võtnud sisse ühe tableti, ei märka ma, et Marinol mu seisundit kuidagi parandaks. See teeb mind näljaseks – kuid isutus ei ole põhjus, miks ma kannabinoidravi vajan. Aga see on mu esimene seaduslik kannabinoid ja see on see, mis loeb, eks? Mitte soovitud mõju, ainult see, kas see on seaduslik, eks?

Vale.

Ma räägin teile, mida ma tean. Olen viis aastat omaalgatuslikult manustanud taimseid kannabinoide, et leida leevendust hulgiskleroosile, mida olen põdenud juba 23 aastat. Selle aja jooksul olen läbi proovinud palju erinevaid retseptiravimeid. Nende positiivne toime oli minimaalne. Probleemiks olid (ja on) ajapikku talumatuks muutunud kõrvaltoimed. Tundsin end nagu ravimite manustamise tsükli ori, need kurnasid mu organismi ja tõukasid mu masendusse, lootusetusesse ja lääbakile.

Viimaks otsustasin, et mulle aitab oma organismi ja hulgiskleroosi farmatseutilisest kruttimisest, ning proovisin taimseid kannabinoide šokolaadikookidesse küpsetada. Selline alternatiivravi tegi minust kurjategija. Hakkasin kolm korda päevas manustama väikseid kanepi- koogi tükikesi. Esimese kuuga kadus unetus, taandusid põieprobleemid, vaibusid närvisurinad kätes ja jalgades. Kokkupuutel lärmi, liikluse ja igapäevaelu saginaga ei tabanud mu ülakeha enam värinahood. Hulgiskleroos tõmbus tagasi. Ma ei mõelnud enam enesetapule ja vaatasin elu lootusrikkamalt – kuid mõistsin, et minust on saanud paadunud kurjategija.

Kannabinoididel on inimkehale ilmselgelt meditsiiniline toime. Kuid tõhusate ja seaduslike kannabinoidide vahel on suur vahe. Minu hulgiskleroosi puhul pole kunagi probleemiks olnud isutus – vaevus, mille vastu Marinoli tavaliselt välja kirjutatakse. Marinol lihtsalt ei mõjunud mulle. Teistes riikides leidub teisi farmatseutilisi kannabinoide, näiteks Nabilone (Cesamet) ja Sativex (Nabiximols), ent need on endiselt kallid ja mitte nii tõhusad kui taimsed kannabinoidid. Kanepitaime ja imetajate EKSi tegi loodus, mitte inimene, ning tänu nimelt taimsete kannabinoidide pruukimisele suutsin end võõrutada sünteetiliste ravimite kokteilidest ja hakata elama tervislikumat elu. Just nii, nagu loodus ette nägi.

Publius

(2009)

Otsinguterminid

Endokannabinoidsüsteem (endocannabinoid system); endogeensed, taimsed ja sünteetilised kannabinoidid (endogenous, herbal, and synthetic cannabinoids); Marinol; Nabilone (Cesamet); Sativex; hulgiskleroos ja kannabinoidid (Multiple Sclerosis and cannabinoids).

Uurimused ja valitud allikad

1998 – praeguse ajani: rahvusvaheline kannabinoidravi assotsiatsioon IACM (International Association for Cannabinoid Medicines).

2003–2006: O’Shaughnessey’s – California ravikanepiuuringute töörühma ajakiri.

2004: V. Di Marzo, Cannabinoids, Kluwer Academic / Plenum Publishers, New York, New York.

2002: M. Earleywine, Understanding marijuana: a new look at the scientific evidence, Oxford University Press, New York, New York.

2001

(1998): C. Ratsch, Marijuana medicine: a world tour of the healing and visionary powers of cannabis, Healing Arts Press, Rochester, Vermont.

1998: B. Potter ja D. Joy, The healing magic of cannabis, Ronin Publishing, Berkeley, California.

1977

(1971): L. Grinspoon, Marihuana Reconsidered, Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts.