Читать книгу Täheaeg 14. Teise päikese lapsed - Raul Sulbi - Страница 5

Reidar Andreson (1978) on hariduselt molekulaarbioloog ja hetkel Tartu Ülikooli teadur. Ta debüteeris märtsis 2013 ulmeajakirjas Reaktor lühijutuga «Ärkamine». Detsembris 2014 ilmus samas väljaandes ta lühipala «Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt». Lisaks võib J. J.

Metsavana ja Maniakkide Tänava uuest peatselt ilmuvast kogumikust «Duumioru lood» leida Andresoni loo pealkirjaga «Tema meeltes voolab jää».

Siinilmuva jutustuse «Teise päikese lapsed», mille tegevustik toimub samas maailmas, kuid enne «Ärkamise» sündmustikku, algversioon osales 2014. aastal kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistlusel. Samast maailmast on autoril pooleli ka täispikk romaan.

«Ulmekirjanduse küüsi sattusin sarnaselt paljudele nn. «kolme vaala» – raamatusarjade Mirabilia, Põnevik ja Seiklusjutte maalt ja merelt – fantastiliste romaanide lugemise läbi. Eesti taassünni järel laienes valik tänu Varraku ja teiste tublide kirjastuste tõlgetele üsna tuntavalt ning hakkasid tekkima omad lemmikud. Eks hilisem suutlikkus võõrkeeles kirjandust tarbida aitas ulmemaitse kujunemisele hoogsalt kaasa,» märgib autor enesetutvustuses.

«Üheks mind enim mõjutanud autoriks on ilmselt Stanisław Lem. Mäletan, et «Solarist» lugedes valdas mind kohutav äng ja romaani lõppedes ei saanud nädal aega rahulikult koridorides liikuda.

Lemi «Eeden» hoiab mind senini enda kütkes, sest näen vahest praegugi unes neid veidraid tehasetaolisi moodustisi, mille otstarve arusaamatuks jääb. Minu jaoks olid need Põneviku sarjas ühtede kaante vahel ilmunud romaanid tõeliselt monumentaalne kogumik, mistõttu kosmoseulmepisikule pole tänini head vaktsiini leidnud,» tunnistab Andreson.

«Raamatu headust hinnatakse tihtipeale selle järgi, kas teda on hea ka teisel või enamal korral uuesti lugeda. Olen korduvalt sirvinud Clarke’i romaani «Linn ja tähed», Niveni «Rõngasplaneeti», Strugatskite «Väljasõitu rohelisse», Asimovi erinevaid Asumi-pildikesi, Bradbury «Marsi kroonikaid», Herberti «Düüni», Dicki «Kas androidid unistavad elektrilammastest?» ja Banksi «Mängurit».

Uuematest autoritest istuvad hästi ideederikas Alastair Reynolds, intriigiderohke George R. R. Martini fantaasiamaailm, muhe Jack McDevitt ning soojad Lois McMaster Bujoldi seikluslood,» loetles Reidar Andreson.

McDevitti ja Reynoldsi kõhedate, tontliku atmosfääriga ning süngetes toonides tulevikumaailmade robotimadinate mõjusid võib leida ka käesoleva Täheaja kaanelooks olevas jutustuses.