Читать книгу Süda võtab sõna - Rein Vahisalu - Страница 8

Lihased on meid liikuma panev jõud. Kui ikka kodanik ilmutab tahtejõudu ja otsustab kiiruga tõusta neljandale korrusele, siis ta ka teeb seda. Ta käsib ajukeskusel tööle rakendada vastavaks liigutustekompleksiks vajalikud vöötlihased ning otsusekindel kodanik on varsti neljandal korrusel.

Ülejäänud osa lihastest ei allu inimese tahtele. Need on siseelunditesse ja veresoonte seintesse paigutatud silelihased. Tohutud kilomeetrid juhitamatut massi? Sugugi mitte, tahtele allumatut sisekeskkonda ehk meie varjatud siseelu juhib autonoomne närvisüsteem, mis on jaotatud sümpaatiliseks osaks (kindlustab aktiivse tegevuse) ja parasümpaatiliseks osaks (korraldab taastumist ja puhkust). Selline optimaalne ja väga kindel tööjaotus toimib juba aegade hämarusest alates.

Kes saab südant sundida? Käsu peale pulssi üles upitada ja vererõhku madalaks ajada pole võimalik, selle töö teevad ära autonoomse närvisüsteemi keemilised käsilased – noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin, hormoonid.

Energia-, transpordi- ja infoministeerium (südame-vereringesüsteem) on iga valitsuse elutähtsad komponendid. Valitsus koosneb nagu kõik muudki valitsused kahest tasapinnast: keskusest ja kohalikust omavalitsusest. Kas on eraldi vaja regionaalministrit? Ei ole, kui keskuse ja perifeeria suhted on nii hästi korraldatud, nagu seda loodus inimese puhul on teinud, ja midagi ringi teha või täiendusi välja mõelda pole tarvis. Keskus on kaheastmeline.

1) Kõrgem juhtimispult – ajukoor ja koorealused kõrgemad närvituumad, kuhu koondub teleretseptorite vahendusel info väliskeskkonnast (valitsusel on tugev välisministeerium) ja organismi sisekeskkonnast. Saab sekkuda sõnaga. Et vastu võtta (õigeid) otsuseid, on vaja läbi töötada tohutu infomassiiv. Otsused ehk vastusreaktsioonid eri mõjuritele (kohanemine muutunud olukorraga) realiseeritakse kolme liiki täideviijate kaudu:

•vöötlihaseline – kohandab käitumist vastavalt kujunenud situatsioonile,

•silelihaseline – kohandab vereringet ja siseelundite tööd vastavalt olukorrale,

•hormonaalne – kohandab ainevahetust, vee-soolade tasakaalu, rasvadepoosid vastavalt olukorrale.

Kõrgeim juhtimispult kohandab madalama juhtimispuldi ja regionaalse tasandi tööd diferentseeritult ning erilisel vajadusel (katastroofi- ja ekstreemolukorrad) tühistab kõik tavaolukorra seadused ja kehtestab valmisoleku number üks.

2) Madalam juhtimispult – riigikontroll ehk riiklik administratiivne ülevaataja. Sõnaga sekkuda ei saa. Selles tsentrumis toimetavad organismi homeostaasi (sisetasakaalu) säilitamiseks füüsika ja keemia. Asub piklikajus kõrgete autonoomse närvisüsteemi keskuste kujul. Töötab tagasiside põhimõttel: sisse tuleb info rõhu-, mahu- ja kemoretseptoritelt, välja aga lähevad käsuliinid optimaalseks südametöö korraldamiseks, vererõhu ja veresoonte perifeerse vastupanu moodustamiseks, südamelihase ja aju verevarustuse tagamiseks.

Perifeeria ehk kohalik omavalitsus tegutseb vastavalt ülalt tulnud käskudele (”Laiendada veresoont!”, ”Ahendada veresoont!”), aga mitte ainult. Kõik õigused ja kohustus kohalikku elu korraldada. Materiaalseks baasiks on südame, muude siseorganite ja veresoonte lihasaktiivsus. Veresooni ahendavad ja laiendavad substantsid peavad olema tasakaalus, et oleks tagatud veresoonte baasresistentsus ja süsteemse perfusiooni reserv.

Süda kui toimekas elund annab välja palju erinevaid signaale. Mida kõike oleks sealt võimalik välja lugeda! Küsimus on ju selles, kas me oskame neid signaale püüda ja neist aru saada.

Südame kui elundi tunnistuseks ehk teisisõnu südame tunnistuseks võib kahtluseta pidada elektrokardiogrammi (EKG). Kui isiku tunnistus ehk pass kirjutatakse välja täiskasvanuks saamisel, siis EKG on võimalik juba enne isiku sündi üles kirjutada.

Elektrokardiogramm tähendab elektriliste südamesignaalide üleskirjutamist.

Põhimõtteliselt jäljendab kardiogramm südame töötsüklit. Lindile ilmuvad vastavad sakid ja sirged lõigud.

Alustame impulsi tekkimisega siinussõlmes – ülespoole suunatud (positiivne) ümarik ja madal P-sakk. Edasi suundub impulss läbi atrioventrikulaarsõlme vatsakesteni – lõiguke PQ. Järgneb kogu vatsakeste lihasmassi aktiveerimine, mida väljendavad väike allapoole suunatud (negatiivne) Q-sakk, temale järgnev kõrge positiivne R-sakk ja kolmandana jällegi negatiivne S-sakk – süstol on toimunud! Pärast süstolit tuleb diastol – puhkehetk, lõõgastus, ettevalmistus uueks süstoliks – lindil S-saki lõpust kuni T-saki alguseni kulgev lõik – ST-segment (T-sakk on P-sakist oluliselt suurem). Seega P, Q, R, S ja T on sakid ning PQ ja ST tähistavad lõike.

Julgen oletada, et vähemalt pooled lugejad on käes hoidnud kas enda või lähedase kardiogrammi ning seda innukalt uurides pole mitte midagi aru saanud. Järgnevalt teeme praktilise õppuse.

1) Võtame kardiogrammi. Loeme jooned (lülitused) kokku – kui saame 12, on kõik õige, kui vähem, on tegemist praagiga ja võite paberi ära visata.

2) Võtke EKG õigesti ette. Kui esimeses lülituses on kõige kõrgem sakk suunatud ülespoole, on EKG teil õigesti ees.

3) Kui kõige kõrgemate sakkide vahed on enam-vähem võrdsed, siis on kõik OK. Kui nende vahele jäävad väga pikad pausikohad, on teil rütmihäired.

4) Ärge kulutage aega südamelihase põletiku, südamereuma ega infarkti otsimisele, jätke see õigus ja vastutus arstile.

5) Ärge kunagi lugege ingliskeelset kokkuvõtet. Esiteks, te ei saa aru, ja teiseks, see võib olla vale ning eksitav. Näiteks oli haigel kord klemm halvasti rinna külge kleebitud ja lindile joonistusid infarkti meenutavad sakid. Kompuuter diagnoosis raske haiguse mõnuga ära. Patsient luges kokkuvõttest haiguse detailset kirjeldust ning järgmisel hommikul pidi kardioloog psühhiaatri appi kutsuma, et noorel inimesel enesetapumõtteid eemale tõrjuda.

Kui süda on oma löögi ära teinud, siis on ta hästi lühikese ajahetke jooksul (refraktaarperiood) justkui ära nõiutud, ta ei suuda toimunud löögile kohe uut otsa teha. Kui keegi üritab sel hetkel ükskõik mis võtteid kasutades uut lööki välja meelitada, siis on see absoluutselt tulutu ettevõtmine – süda lihtsalt ei reageeri. Südamelöögile järgnevasse refraktaarperioodi ära eksinud signaal põrkab sealt tagasi nagu pingpongipall laudpõrandalt. Refraktaarperiood on kahefaasiline: algul absoluutne faas, millele järgneb suhteline, kus teatud tingimustes võib juba uus löök teoks saada.

Kord olin refraktaarperioodiga kimpus eksootilisel laevareisil Arktikas. Zodiac-paat läheneb mootorlaev Livonia paremasse poordi. Vahimadrus aitab polaarturistid paadist välja. Ronin trapist üles. Olen kodus tagasi. Aga tegelikult ei ole. Oma meeltes olen ikka veel Kanada Arktika saarestikus asuval tillukesel Beechey saarel ja seisan Terrori katlakütja John Torringtoni 150 aastat vana haua juures. Jääkõvaks rullitud lumeviilude vahel, kirka päikese käes. Silmad vidukil, vaatan jääga täituvat lahte samas kohas, kus Amundsen 1903. aastal seda vaatas, kui tema Gjøa’d ähvardas jäässe kinni jäämine. Kõik minu meeled ja iga ruutmillimeeter minu nahapinnast püsib ikka veel kontaktis maadeavastuste suure ajalooga. Kaks tundi, mis ma koos polaarturistidega Beechey saarel viibisin, kestab veel ja tähistab ajalõiku, kus mitte ükski argisignaal Livonia pardalt ega mujalt maailmast mulle absoluutselt korda ei lähe, kust see otsemaid tagasi kupatatakse.

Lähen kaptenisilda, kuhu pärast eriti šefi paiga külastamist kogunevad asjatundlikud turistid muljeid vahetama. Juba trepist üles ronides kuulen, et midagi on viltu – ühtki turisti pole ja keegi on jälle Seelikukütid üürgama pannud. Tuleb täiega, rall-la-laa ja rull-lall-laaa, ta-rui-raraa. Ronin tülgastusega trepist alla. Istun koikul, pea käte vahel. Kõik oskavad nad täis teha, ära lagastada! Olen pool tunnikest pikali ja vahin lakke. Siis tahaks teiste seltsi minna. Koridoris tuleb vastu Silvio, polaarturist Itaaliast: ”Oo, kuidas läheb? Suurepärane ilm täna ja suurepärane reis, Beechey saar on fantastiline!” Jään temaga juttu ajama. Olen jõudnud refraktaarperioodi suhtelisse faasi. Absoluutne faas on õnneks mööda saanud.