Читать книгу Athose mäe dieet. Vahemere maade toidud, mis aitavad kaotada kaalu, näida nooremana ja elada kauem - Richard Storey - Страница 2

Ma naudin oma toitu… ja jooki.

Ma olen alati olnud gurmaan (maiasmokk, ütleks nii mõnigi minu kohta). Minu ema töötas toitlustusettevõttes, seejärel kokana ja viimaks kokandusõpetajana. Viiesena olin ema töö juures juba sage külaline: aitasin köögivilju koorida ja hakkida või segasin potis toitu. Minu isa alustas oma tööelu talunikuna, seejärel pidas aednikuametit. Kuna isa käis peaaegu iga päev kalal või jahil, teenisin ma oma taskuraha kalarookimise ja liharaiumisega. Isa kasvatas ise köögi- ja puuvilju ning ma harjusin mahetoiduga juba ammu enne seda, kui see moeasjaks muutus.

Nii pole midagi üllatavat selles, et sestpeale kui ma kooli lõpetasin ja vanematekodust lahkusin, olen oma korterikaaslaste, sõbrataride, naise ja pere jaoks koka rolli täitnud – pidusööke korraldanud, sisseoste teinud, toiduaineid ette valmistanud ja kokanud. Teistele toidu valmistamine võib pakkuda suurt rõõmu, kuid sellega käivad kaasas ka suured kiusatused. Et õigesti süüa teha ja õigeid toiduaineid valida, on väga tähtis kõike maitsta. See tähendas mulle – ja maiasmokale minu sees –, nagu ka paljudele teistele läänemaailma inimestele, et olin mõistetud kogu eluks oma kaalu jälgima.

Aastate jooksul jõudsin proovida paljusid ahvatlevaid, kuid üle jõu käivaid dieete ning minu vannitoakaalu näidud kõikusid 13 kilo ulatuses üles ja alla. Kõik dieedid, mida ma järgisin, toimisid teatud punktini – lühikest aega. Võtsin kaalust alla, tundsin uhkust, kui sõbrad ja kolleegid mu edusamme märkasid, ning vajusin depressiooni, kui kaalunumbrid endise näiduni tõusid – tavaliselt veel mõnekilose lisaga.

Kaks aastat tagasi muutus kõik.

Korraldasin koos abikaasaga neljanädalase puhkusereisi Kaplinna Lõuna-Aafrikas. See oli minu esimene reis Lõuna-Aafrikasse ning ma ei osanud aimata, millised kulinaarsed kiusatused mind ees ootasid. Ma ei osanud aimata ka seda, kui paljut see reis minu elus muudab.

Lõuna-Aafrika on kuulus oma ahvatleva ja küllusliku vikerkaareköögi poolest, mis kujutab endast eklektilist toiduvalmistamisvõtete ja toiduainevalikute segu ning koloniseerimise käigus tekkinuna hõlmab nii kohalikke kui ka sisserännanute toidutraditsioone. Kaplinnas, kus toit on odav ja toiduvalik külluslik, einestavad peaaegu kõik väljaspool kodu. Kuna paljudes restoranides on kaasavõetud jookide tarbimine lubatud, aitab see hinnatundlikel einestajatel veini arvelt veelgi raha säästa. Suurte toiduportsjonite ja odava veini kombinatsioon tõotas kiiret vööümbermõõdu paisumist. Võimalus viibida sellel kaunil maal neljanädalasel gurmeepuhkusel pani häirekella helisema.

Siis meenus mulle Athose mägi.

Põhja-Kreekas paiknev Athose mägi, üks maailma kauneimatest rikkumata loodusega kohtadest, on koduks kahekümnele õigeusukloostrile. Veidi aega enne Lõuna-Aafrika reisi olin naasnud nädalaselt retkelt Pühale mäele, nagu mõned seda paika nimetavad. Viibisin seal palveränduri ja munkade külalisena, elasin nendega külg külje kõrval, jalutasin ühest kloostrist teise, sõin ja jõin, järgides munkade dieeti ehk Athose mäe toiduvalikut. Koju jõudes tundsin, et olen heas vomis ja puhanud, ning nägin tervem välja.

Kõik Athose mäe kloostrid on enamjaolt isemajandamisel ning usukommete järgimise, aga ka toiduvarude kokkuhoidmise eesmärgil on nende toidulaud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti teistsugune kui muudel päevadel. Nendel kolmel päeval on munkade toiduvalik selline, mida meie nimetaksime taimetoitlase omaks: nad väldivad liha, kala, piimatooteid ja veini ning ei kasuta toiduvalmistamisel õli. Ülejäänud nädalapäevadel tarvitavad nad piimatooteid, muna ja kala, kasutavad oliiviõli ning joovad punast veini. Nädal aega pühade isade keskel elades kaotasin 0,9 kilo, ilma et oleksin seda püüdnud või tundnud, et olen sunnitud millestki loobuma.

Kaplinna jõudes heitsin pilgu Lõuna-Aafrika köögi kiusatustele ja mõtlesin: ei, need pole minu jaoks. Olin nädal aega kodunt eemal olnud, kaalus alla võtnud ja tundsin end seetõttu hästi. Selle asemel et kuu aega vabalt mõnuleda, taas juurde võtta ja täissöönuna koju tagasi jõuda, otsustasin: miks mitte jätkata Athose mäe toitumisviisiga, süües kolmel päeval nädalas ainult taimetoitu?

Kõik arvasid, et olen peast segane: “Sa puhkad sellises kokakunsti paradiisis nagu Lõuna-Aafrika ja kavatsed paastuda?!”

Kuid see, millega mungad tegelevad, ei ole tegelikult paastumine. Nad söövad argipäevadel mõistlikult ja mõõdukalt, lubades endale enamat nädalalõppudel, mil tähistavad üht või teist oma paljudest usupühadest. Niisiis – mõeldud, tehtud. Neljal puhkusenädalal loobusin ma kolmel päeval nädalas lihast ja piimatoodetest ning ülejäänud päevadel sõin mõõdukalt. Ma avastasin, kui lihtne oli nädalasse kolme taimetoidupäeva lülitada, mõõdukalt süüa, ülejäänud kolmel nädalapäeval piimatooteid, liha, kala ja punast veini nautida ning lubada pühapäevadel endale kõike, mida hing ihkas. Tõele au andes tuleb öelda, et täiendav kaalulangus jäi ohtra õlle ja ahvatlevate suupistete tõttu saavutamata, kuid kuu aja pärast koju tagasi jõudes oli mu kaalunumber sama, mis reisile minnes.

Olin avastanud Athose mäe dieedi.