Читать книгу Athose mäe dieet. Vahemere maade toidud, mis aitavad kaotada kaalu, näida nooremana ja elada kauem - Richard Storey - Страница 5

MILLE POOLEST SEE TEISTEST ERINEB JA KUIDAS SEE TOIMIB

Uuringud näitavad, et Athose mäe mungad kuuluvad maailma kõige parema tervisega inimeste hulka. Aristotelese ülikoolis Thessaloníkis uuriti munkade tervist, füüsilist vormi ja pikaealisust. Uuringu tulemused olid hämmastavad. Vähki ei esine peaaegu üldse, eriti mao-, soole-, söögitoru- ja seedetrakti, põie- ning eesnäärmevähki. Insulte ja südameatakke tuleb ette haruharva ning Alzheimeri tõvest pole õieti kuuldudki.

Athose munkade keskmine eluiga on pikem kui Kreeka maismaaosa meestel. Kloostrite kalmistutel on näha, et suurem osa sinna maetutest on elanud kaheksakümnendate ja üheksakümnendate eluaastateni. 2013. aasta maikuus uuriti kaht kloostri kalmistut ning selgus, et esimesele kalmistule maetud elasid keskmiselt 87 eluaasta ja teisel 89 eluaasta vanuseks. Briti meeste keskmine oodatav eluiga on 79 ning Kreeka meestel 78 eluaastat (MTO, 2011).

Munkade pikaealisus on tavaliselt pandud kloostri toitumisviisi arvele, mis sarnaneb tüüpilisele Kreeka talupojatoidule ehk nn Vahemere dieedile: kõrge juur- ja kaunviljade osakaal, puuviljad, pähklid, täisteraviljatooted ja oliiviõli. Vahemere dieeti iseloomustab ka mõõdukas kala, linnuliha ja punase veini tarbimine ning madal piimatoodete, punase liha, töödeldud toidu ja maiustuste osakaal.

Toit, mida kloostrites süüakse, on värske, mahedalt kasvatatud ja hooajaline. Mungad ei söö peaaegu üldse liha ega töödeldud toitu ning varieerivad toiduõliga valmistatud toite veega valmistatud toitudega, andes maole kolmel päeval nädalas puhkust.

Athose mäel elanud mungad on sel viisil toitunud juba tublisti üle tuhande aasta ning nende söömisviisid on nende religioossete praktikate osa. Athose mäe dieet ei ole sajandite jooksul peaaegu üldse muutunud ning on tekkinud selleks, et püsima jääda.

PÕHJUSED, MIKS ATHOSE MÄE DIEET SULLE MEELDIMA HAKKAB

Athose mäe dieet ei kujuta endast tavapärast karmi toitumisrežiimi, mida iseloomustavad ranged reeglid ja spetsiaalsed toidulisandid. See on säästlik ja mõõdukas toitumisviis. Kui sa juba tunned rõõmu värsketest hooajalistest köögiviljadest ning oskad hinnata värske kala ja kanaliha maitset, peaks see dieet sulle hästi sobima. Ent kui sinu poenimekiri sisaldab tavaliselt valmistoite, töödeldud toitu, hulgaliselt loomaliha ja alkoholi, võib Athose mäe dieet sulle tõelise ilmutusena tunduda.

Võtab vaid kolm nädalat, et märkaksid, kuidas su keha ja ainevahetus reageerivad väikestele muudatustele söömis- ja ostuharjumustes. Athose mäe dieedi katsetamisel osalenud vabatahtlikud on meile korduvalt jutustanud, kuidas see on nende jaoks kaasa toonud muutusi mõtlemises, keskendumis- ja tähelepanuvõimes, millega on kaasnenud:

• suuremad teadmised köögiviljadest, nauding nende söömisest ja valmistamisest;

• näljasööstude puudumine (kadumine);

• igasuguse ilmajäetustunde puudumine;

• vähenenud isu loomaliha järele;

• tunduvalt väiksem valmistoidu tarbimine;

• paindlik söömis- ja dieedikava;

• mõistlikul tasemel alkoholitarbimine;

• toiduülejääkide vähenemine;

• tuntav kokkuhoid söögi ja joogi arvelt.

KIIRDIEEDID

Dieedid tulevad ja lähevad. On arvatud, et Suurbritannias, kus elab 12 miljonit rasvunud ja 24 miljonit ülekaalulist inimest, peab ühel ajahetkel üht või teist tüüpi dieeti vähemalt 27 miljonit inimest. Paljusid neist võib nimetada kiir- või moedieetideks. Termin “moedieet” kõlab üsna kurvalt, sest sama ruttu kui need dieedid populaarseks saavad, vajuvad nad unustuse hõlma. Kas mäletate veel greibidieeti? Kapsasupidieeti? Veregrupidieeti? Tsoonidieeti? Atkinsi dieeti? Dukani dieeti? South Beachi (lõunaranniku) dieeti? Kõik need olid omal ajal edukad – lühikest aega. Epiteet “moehullus” tähendab ka seda, et dieet ei tugine üldiselt tunnustatud arusaamadele tervislikust toitumisest, ning sageli on ilmnenud, et see ei toimi või sellest on väga raske kinni pidada.

ENESEPIIRAMISE LÕKS

Suur osa dieetidest kukub läbi, sest on keskendunud millestki loobumisele. Enamik inimesi on võimelised oma söömis- ja tarbimisharjumusi mõneks ajaks muutma. Iga uue dieediga kaasneb algul innukas õhin, kuid mõne aja pärast see lahtub. Kui põhjuseks ei saa vana hea kiusatus, mis sunnib iga kord külmkapiust avama, kui sellest möödutakse, või küpsisekarpi revideerima, et see kenasti tühjaks teha, saab selleks sotsiaalne surve. Raskused tekivad siis, kui puututakse kokku piiratud valikutega restoranimenüüs, praetaldrikuga, mille tõstavad sulle parimate soovidega ette sind võõrustavad sõbrad, või suupistelauaga peoõhtul, mis tekitab kiusatuse maitsta õhtu jooksul natuke kõigest.

Loobumine ainult suurendab tungi selle järele, millest sa loobunud oled. Pelgalt fakt, et dieet sunnib sind loobuma millestki, mis sulle väga meeldib, paneb su mõtted selle ümber keerlema. Kui loobumus on kestnud küllalt kaua, muutub kiusatus viimaks väljakannatamatuks ning “suutäiest, mis ei tee ju midagi halba” saab märkamatult terve kõhutäis. Nädal aega ei kübetki šokolaadi – seejärel kaks tahvlit korraga… Sellise nõrkushetke ja veel paari libastumise järel annab suurem osa dieedipidajaist alla, mõeldes: “Tühja kah. See dieet ei tööta. Mina loobun.”

Viga pole dieedis, vaid ebaloomulikus ja püsivas ilmajäetustundes, mis sellega kaasas käib. Põhjus, miks kiir- ja moedieedid läbi kukuvad, seisneb selles, et nendega kaasnevad tõsised loobumised ja tugev kalorite kärpimine, mis sunnivad keha energia saamiseks lihaseid lammutama. Kiirdieedi tulemusel kehakaal tõepoolest langeb, kuid see tuleb vähenenud rasva kõrval ka glükogeeni ja proteiinide arvelt. Viimaks püüab keha raisatud energiavarusid taastada ning algne kaalukaotus jääb toppama. Mida väiksem on su lihasmass, seda aeglasem on ainevahetus, mille tulemusel hakkab rasv hõlpsamalt kogunema, kui dieet lõpetatakse. Seda tüüpi dieedid toimivad lühikest aega, kuid viimaks leiab su keha, et tegemist on näljaga, ning hakkab otsima kõiki võimalusi varude talletamiseks. Jojodieet on ainevahetuse jaoks nagu sõit Ameerika mägedel.