Читать книгу Rikka Isa edulood - Robert T. Kiyosaki - Страница 12

Kuus aastat tagasi, kui asutasin teenindusäri, sai minust üksikisikust ettevõtja. Meid oli kokku kuus iseseisvat lepingupartnerit, kes projektipõhiselt tegelesid reklaamitootjate jaoks filmi töötlemisega videolindistuseks. Algselt oli mul partner, kelle osa ostsin lõpuks välja 2000. aasta kevadel. Kapitali investeerimata juhtisime kahel esimesel aastal oma äri meie maja ühest väikesest magamistoast. Alustuseks oli meil tarvis ainult arvutit, faksiaparaati, mobiiltelefoni ja peilerit. Olime kindlalt otsustanud üldkulusid madalal hoida ning väga rahul oma virtuaalkontoriga, kus kahekümne nelja tunniline kõne vastuvõtu teenus tegeles meie sissetulevate kõnedega. Telefonile vastas meie firma nimel inimene, kes võttis vastu sõnumi ning saatis mulle peilerile. Ma vastasin kõnele kohe.

Ma tegelesin kõigega: alates müügist ja arvete esitamisest kuni plaanide koostamiseni, väljaõppest kuni pühadekaartide saatmiseni. Minu kohuseks oli ka suurema osa koosolekute korraldamine. See oli väsitav.

Paari aasta eest palkasime osalise tööajaga kontoritöötaja, kes võttis üle igapäevased töökohustused, nagu arvete esitamine ja andmete sisestamine. Kuid isegi suure hulga abilistega, kes korraldasid koosolekuid, tuli mul siiski iga päev vastu võtta mitmeid otsuseid seoses planeerimise, personali ja finantsidega. Küsimus, mida kuulsin teistest enam, oli: „Mida sa tahad, et ma teeksin ...”

Kasutades ära dot.com ekspressi kiiret arengut, kasutasime saada olevat reklaamiraha. Meil läks hästi ja otsustasime lõigata kasu aktsiaturu õitsengust.