Читать книгу Kes võttis minu raha? Miks aeglased investorid kaotavad ja kiire raha võidab - Robert T. Kiyosaki - Страница 28

1995. kuni 2000. aastani kestnud buumi aegses hulluses kõlasid kaks mõistlikku häält: Föderaalreservi esimehe Alan Greenspani ja väidetavalt maailma suurima investori Warren Buffeti omad. Härra Greenspan hoiatas ebamõistliku joviaalsuse eest ja härra Buffet lihtsalt hoidis aktsiaturust eemale.

Buumi ja lõhkemise ajal kasutati Warren Buffeti nime sageli seoses aruka investeerimisega. Finantsnõustajad kasutasid tema nime kui kõige autoriteetsema tegelase oma, kelle tõttu inimene lihtsalt pidi turule sisenema. Finantsnõustajad ütlesid: „Warren Buffet tegi seda ja Warren Buffet tegi teist.” Kuuldes Warren Buffeti nime, paistsid inimesed turule rohkem raha toovat. Mille aga nõustajad oma ustavatele investoritele ütlemata jätsid, oli fakt, et Warren Buffet ei olnud aktsiaturul.

2002. aasta 11. novembril ajakirjale Fortune artikli „The Oracle of Everything” („Kõiketeadja oraakel”) jaoks antud intervjuus ütleb Buffet: „Ostsin oma esimese aktsia 60 aastat tagasi. Nendest kuuekümnest aastast viiekümnel on olnud ahvatlev osta avalikke aktsiaid. Umbes kümne aasta jooksul ei ole ma suutnud midagi leida.” Üks põhjus, miks ta aktsiate ostmise lõpetas, on lihtne. Selle kümne aasta jooksul, 1992–2002, olid aktsiad liiga kallid. Minu meelest on huvitav, et maailma parim investor ei suutnud leida midagi, millesse investeerida, samas kui miljonid esmakordsed investorid ja nende nõustajad leidsid.