Читать книгу Comandante: Hugo Chaveze Venezuela - Rory Carroll - Страница 7

Comandante oli harjunud hilja ärkama. Teada-tuntud fakt, et ta töötas kaua, kuni kella kolme või neljani hommikul, sünnitas legendi, et ta magab öösel ainult kaks-kolm tundi. Päriselt kippus ta voodist välja kella kaheksa ja üheksa vahel hommikul. Ehkki ta kibeles tööd alustama, pühendas ta suurt tähelepanu isiklikule hügieenile ja kaasnevatele rituaalidele. Hoogne dušš – ta võttis ise aega, et see kestaks alla kolme minuti –, millele järgnesid ülipüüdlik habemeajamine, küünte lõikamine ning pöetud kräsus juuste kammimine. Kehalõhn oli talle vastik, nii et ta võitles troopilise kuumuse vastu tualettvee ja deodorandiga. Abilised imestasid isekeskis, kuidas comandante suutis nii kaua aastaid higi, pori ja määrdeõli sees sõjamees olla.

Peagi pärast ametissepühitsemist 1999. aasta veebruarikuus tekkis tal harjumus veeta ööd Miraflorese palees, mitte aga sõita läbi linna presidendiresidentsi La Casonasse, kus tema naine Marisabel ja lapsed kõrgete valgete müüride taga elasid. See oli praktiline, kuna ta ei soovinud, et soomustatud autode konvoi ajaks juba enne koidikut tema perekonna ja pool linna üles. Pealegi oli ta veetnud enamuse täiskasvanud elust kasarmus ning talle meeldis tööd ja isiklikku elu ühitada. Mõistagi sümboliseeris palee, seesama palee, millele tema sõdurid olid seitse aastat varem putšikatse ajal tormi jooksnud, talle võimu, mida ta oli nii kaua sihtinud.

Tema eluruumid olid kasinad, lausa mungakongi meenutavad, koos väikese hästi korrastatud raamatukapiga, kus leidus traktaate ajaloost, poliitikast, filosoofiast ja kirjandusest. Mõned, nagu Bolívari teosed, püsisid riiulis pikki aastaid. Teised olid põgusad külalised, jäädes vaid mõneks päevaks või nädalaks, kuni nad tegid ruumi uustulnukatele. Kui president sellest toast välja tuli, siis serveeris valges jakis kelner otsekohe väikses portselantassis magusat musta kohvi. Comandante