Читать книгу Kivist kohtunik - Ruth Rendell - Страница 4

Eunice Parchman tappis Coverdale’ide pere, sest ta ei osanud lugeda ega kirjutada.

Selleks teoks polnud mingit reaalset põhjust ja see ei toimunud ettekavatsetult; mängus polnud raha ega turvalisus. Roima tõttu sai Eunice Parchmani kirjaoskamatus teatavaks mitte ainult perele ja käputäiele külaelanikele, vaid kogu riigile. Ta ei saavutanud sellega midagi peale endale õnnetuse kaela tõmbamise ja ta teadis algusest peale kusagil oma veidra meele sügavuses, et see ei too talle mingit kasu. Ja kuigi tema kaassüüdlane ja partner oli hull, ei olnud Eunice seda mitte. Kahekümnenda sajandi naises peitus lihtsalt tema kaugest eellasest ahvi kohutav praktilisus.

Kirjaoskus on üks tsivilisatsiooni nurgakividest.

Kirjaoskamatus tähendab puuet. Ja pilkamine, mis kunagi sai osaks füüsiliselt vigastele, võib ehk veelgi karmimalt saada osaks kirjaoskamatule. Kui selline saaks elada tagasihoidlikult harimatute keskel, oleks kõik hästi, sest poolpimedate riigis ei tõrjuta olendit, kel pole silmi. See oli Eunice Parchmani ja ka tapetute õnnetus, et pererahvas, kelle majas ta üheksa kuud elas, oli täiuslikult kirjaoskaja. Oleks see pere olnud harimatu, oleksid nad kõik täna elus ja Eunice saaks tunda end vabalt oma salapärases tumedas tunnete ja instinktide maailmas ilma igasuguse trükitud sõnata.

Perekond kuulus kõrgemasse keskklassi ja elas tavalist kõrgema keskklassi elu. George Coverdale’il oli kõrgkooli diplom filosoofias, aga alates kolmekümnendast eluaastast juhtis ta oma kadunud isa ettevõtet Tin Box Coverdale Stantwichis Suffolkis. Tal oli Stantwichi lähistel suur 1930. aastatest pärinev maja, kus ta elas koos naise ja kolme lapse – Peteri, Paula ja Melindaga, kuni naine suri vähki, kui Melinda oli kaheteistaastane.

Kahe aasta pärast Paula ja Brian Caswalli pulmas kohtas ta kolmekümne seitsme aastast Jacqueline Monti. Naine oli varem olnud abielus, aga nüüd lahutatud mehest, kes oli nad pojaga maha jätnud. George ja Jacqueline armusid peaaegu esimesest pilgust ja abiellusid kolme kuu pärast. George ostis Stantwichist kümne miili kaugusele maja ja asus sinna elama koos nooriku, Melinda ja Giles Montiga, kuna Peter Coverdale oli selleks ajaks juba kolm aastat olnud abielus.

Kui Eunice Parchman palgati majapidajannaks, oli George viiskümmend seitse ja Jacqueline nelikümmend kaks aastat vana. Nad osalesid aktiivselt ümbruskonna seltsielus ja sattusid märkamatult mängima mõisahärra ja mõisaproua rolle. Nende abielu oli ideaalne ja Jacqueline sai hästi läbi oma võõraslastega: Peter õpetas ühes põhjaringkonna ülikoolis poliitökonoomiat, nüüd juba ise emaks saanud Paula elas Londonis ja kahekümneaastane Melinda õppis inglise keelt Norfolki ülikoolis Galwichis. Tema enda poeg Giles oli alles seitsmeteistaastane ja käis koolis.

Neli pereliiget, George, Jacqueline ja Melinda Coverdale ning Giles Mont surid viieteistkümne minutilise ajavahemiku jooksul 14. veebruaril, valentinipäeval.

Eunice Parchman ja lihtsakoelise nimega Joan Smith lasid nad maha pühapäeva õhtul, kui nad vaatasid televiisorist ooperit. Kahe nädala pärast Eunice arreteeriti kui mõrvar, kes ei osanud lugeda.

Aga see polnud kaugeltki kõik.